Kahe aasta eest oli Tallinnas selliseid detailplaneeringuid, mille algatamise aeg jäi aastate taha, kuid millega edasiliikumine oli mingil põhjusel seisma jäänud, üle 700.

Madle Lippus ütles ERR-ile, et praeguseks on neid vanu planeeringuid alles jäänud sadakond ning pidas realistlikuks, et selle aasta jooksul jõutakse ka kõik need ära lõpetada.

"Kui planeering on algatatud aastal 2014 või 2016 või 2018, aga enam pole taotlejaga kontakti saadud, huvi pole, siis on mõistlik mitte seda edasi menetleda, vaid menetlus lõpetada," rääkis Lippus. "Neid oli hirmus palju, planeeringute register oli selliseid täis."

Ta märkis, et alati võis keegi selliste planeeringute puhul tulla ja öelda, et menetletagu seda edasi, aga see olnuks keeruline, sest nende planeeringute linnaehituslikud põhimõtted on vananenud.

Viimati lõpetas linnavalitsus mitmed aastate eest algatatud detailplaneeringud aprilli alguses tehtud korraldusega. Üks neist puudutas kinnistut aadressil Tartu maantee 87, kus Sikupilli Keskus OÜ taotles 2014. aastal planeeringu algatamist sooviga keskus ümber ehitada ja seda kuni 11-korruselise hooneosaga laiendada.

Planeeringu algatas linnavalitsus 2015. aasta lõpus ja ehkki eskiislahendus jõudis avaliku väljapanekuni ning riigiasutused kooskõlastasid detailplaneeringu, jäi see linnaasutustega koostöö etappi pidama ning pärast viimaste märkuste saamist 2023. aasta suvel pole planeeringut linnaplaneerimisametile menetlemiseks esitatud.

Korrastamise mõte on Lippuse sõnul saada laud puhtaks asjadest, mis ei ela. Kui keegi tahab midagi neil aladel ehitada, siis hakatakse planeeringuprotsessi algusest peale, nii läheb see lihtsamini ja kiiremini.

"Teine võimalus, kui need on asjakohased, on need kiiremas korras lõpuni menetleda. Viimastel aastatel oleme neid ka lõpule viinud, üks näide on näiteks Rävala 8 ehk projekteerijate maja detailplaneering ja selle menetlus oli umbes 20-aastane või isegi pikem," lausus Lippus.

Uusi planeeringuid menetletakse kiiremini

Miks see planeering nii pikaks ajaks venima jäi, ei osanud ta öelda, kuid märkis, et selline olukord on koormav nii taotlejale kui ka ametkonnale. Uute algatatavate planeeringute puhul püüab linn Lippuse sõnul varasemast kiiremat tempot hoida ja selleks on kasutusele võetud tulemusjuhtimine, mille osana on linnavalitsusele täpselt teada, kui palju on planeeringuid ja mis etapis need on.

"Saame ise oma töö tähtaegselt ja kiirelt tehtud, aga oleme nõudlikud ka arendajate osas, et kui oleme menetlust alustanud, peab ka taotleja andma tähtajaks vastuse," ütles Lippus, kelle sõnul on pikkade planeeringute taga sageli see, et algatamise taotleja on saanud linnalt vastuse ja jäänud paariks aastaks mõtlema.

Üks paikadest, mille saatus on senini lahtine, on ala Tallinna kesklinnas Vabaduse väljakult kuni Vabamuni. Ehitusõigus on seal ainult ühe väikse hoone jaoks ja maa alla täiendava parkla rajamiseks. Kinnistu kuulub Vjatšeslav Leedole ja oli vahepeal Lippuse sõnul ka tema pankrotivara hulgas, kuid linna jaoks ebamõistliku hinnaga.

"Meie huvi on, et linn saaks seal avalikke funktsioone arendada – parki pikendada, mitmekesiseid tegevusi," rääkis abilinnapea ja märkis, et ehkki Leedoga pole ühist nägemust tekkinud ja ka küsitud hind on olnud linna silmis ebamõistlikult kõrge, tahaks Tallinn siiski Leedoga kokkuleppele jõuda.

Kui ajale jalgu jäänud planeering lõpetatud saab, sõltub edasine maaomaniku soovist. Alustada saab uut menetlust, kuid vahel leiab omanik, et uut detaiplaneeringut polegi mõistlik koostada, vaid soovitud ehitise rajamiseks piisab ainult projekteerimistingimustest. See on Lippuse kinnitusel samuti igati asjakohane viis ala arenguks.

"Vanade planeeringutega, mis on aastaid kultuurikihti kogunud, on keerulisem, aga sealgi üritame kiirelt tulemusele jõuda. Kui läheme edasi, siis menetleme lõpuni, aga kui tundub perspektiivitu, siis lõpetame," ütles abilinnapea.