NATO tuumapoliitika direktori Jim Stokesi sõnul on alliansi tuumapoliitika ka USA praeguse presidendi ajal püsinud enam-vähem samasugune nagu ennegi ning ühtki olulist muutust selles toimunud pole. Stokesi hinnangul ei ole praegu ühtki märki, mis viitaks USA kavatsusele loobuda NATO-le tuumaheidutuse pakkumisest või USA pakutava tuumaheidutuse nõrgenemisele.

"USA on jätnud alles kõik üle Euroopa laiali paigutatud tuumarelvad. Me jagame vastutust NATO tuumaheidutuse eest paljude partneritega ja loomulikult NATO tuumaplaneerimise rühmas, mis on NATO organ, mis langetab kõik tuumaheidutuse alased otsused. Rühmal on 31 liiget, sealhulgas Eesti, seal me langetame otsused absoluutselt kõige kohta, mis kuidagi tuumaheidutust puudutab. Olgugi, et on väga vara anda hinnangut USA valitsusele. Üks, mis pole muutunud, on USA pühendumus," rääkis Stokes.

Ajakirjanduses esitatud spekulatsioone, nagu võiks mõned NATO liikmesriigid, näiteks Rootsi, asuda USA uue valitsuse tegevuse valguses oma tuumarelva välja töötama, peab Stokes ülepingutatuks. Praeguse seisuga ei paista Stokesi andmeil kuskilt, et mõni riik sellise tegevuse tõsisemalt ette võtaks.

"Ma isiklikult ei arva, et see oleks hea idee," lausus Stokes. "See läheb väga kalliks, see ilmselt ei ole meie julgeoleku parimates huvides ja mis kõige tähtsam, ma ei arva, et seda oleks vaja. USA pühendumus püsib minu arust raudkindlana. Meil on julgeolekutagatised ka Ühendkuningriigilt, tema tuumaheidutus, ja ka Prantsusmaa panustab tuumaheidutusega kaitseorganisatsiooni tegevusse mitmel moel."

Stokesi sõnul pole mõtet jalgratast leiutada, sest NATO-l on väga hästi sisse töötatud tuumaheidutuse programm ja see toimib väga hästi. Kui teised liikmesriigid ka peaksid hakkama oma tuumarelvale mõtlema, ei ole see kollektiivkaitse seisukohalt tegelikult tõsiseltvõetav.

"Mida me peaksime tegema, on organisatsioonisisene arutelu, kuidas tugevdada üldist heidutusvõimet. Võtmeküsimused siin on, kus me peaksime investeerima tavarelvadega heidutusvõime suurendamisse. Meie üldine heidutusskeem on alati olnud segu tavavõimekusest ja tuumavõimekusest. Meil peab olema organisatsioonisisene arutelu, milline see segu olema peab," ütles Stokes.

Näiteks praegu liigutakse just tavavõimekuse tõstmise poole riikide kaitsekulutuste suurendamise läbi. Sellisest vajadusest on NATO-s räägitud juba aastaid. Stokesi sõnul on valiku korral tuumarelva või tavarelvastuse vahel oluline just leida raha tavarelvastuse täiendava arendamise jaoks. Prantsusmaa pakkumist tõsta oma tuumavihmavari ka teiste riikide kohale Euroopas, peab Stokes aga väga teretulnuks.

"See tuleb lisaks sellele, mis meil on NATO tuumaheidutuse mõttes. Tuleb lisaks sellele, mida USA ja Ühendkuningriik juba pakuvad. Tuleb lisaks ka meie tavarelvastuse võimekusele," lausus ta.

Stokes ei usu, et tuumarelvade toomine Venemaa naaberriikidesse kuidagimoodi nende riikide julgeolekut parandaks. Stokesi sõnul kaitsevad NATO tuumarelvad piiririike ühtmoodi edukalt, ükskõik kus Euroopas need ka täpselt asuvad. Olulisem on hoopis, et NATO toimiks ka eduka tuumaliiduna, et vajalikul hetkel oleks vajalikeks sammudeks olemas poliitiline tahe, et oleksid olemas raketikandjad ja õhuväebaasid, kust tuumalõhkepead kandev rakett või tuumarelvaga lennuk õigel ajal teele saata.

"Ma ei arva, et peaksime tingimata reageerima "vorst vorsti vastu" stiilis, et kui venelased on teinud seda, siis me peaksime tegema vastu toda. Peaksime arvesse võtma kõik võimalikud aspektid, mis parasjagu julgeolekukeskkonnas on," ütles Stokes.