Eksperdid selgitasid The Telegraphile, et traditsioonilistel energiasüsteemidel on mehhanismid, mis võimaldavad neil tööle jääda ka siis, kui esineb šokk, näiteks voolutõus või -katkestus. Muuhulgas vajavad elektrivõrgud võrgu tasakaalustamiseks ja elektrisageduse hoidmiseks nn inertsi. Inertsi tekitavad pöörlevate osadega generaatorid – näiteks gaasi-, kivisöe- või hüdroenergial töötavad turbiinid –, mida aga tuule- ja päikeseenergia jaamadel ei ole.

Briti riiklik energiasüsteemide operaator (Neso) võrdles seda lehega rääkides auto vedrustusega, mis summutab teel olevate konaruste mõju ning hoiab auto stabiilsena ja edasi liikumas.

"Madala inertsiga keskkonnas võib sagedus muutuda palju kiiremini. Kui teil on ühes piirkonnas olnud märkimisväärne võrgurike või küberrünnak või mis iganes, on võrguoperaatoritel seega vähem aega reageerida," rääkis sõltumatu energiaanalüütik Kathryn Porter lehele. "See võib viia rikete kaskaadini, kui te ei saa seda kiiresti kontrolli alla," lisas ta.

"Kui teil on väga suure päikeseenergia toodanguga päev, on teie võrk vähem stabiilne, välja arvatud juhul, kui olete võtnud meetmeid selle leevendamiseks. Seega võiks eeldada, et asjad on tavapärasest vähem stabiilsed," rääkis Briti võrguoperaatori endine töötaja, praegu ettevõtte Reactive Technologies strateegiajuht Duncan Burt.

The Telegraph tõi välja, et Hispaanias on viimastel aastatel toimunud taastuv- ja vähese süsinikuheitega elektrienergia tootmise tohutu kasv. Kaks aastakümmet tagasi tuli üle 80 protsendi riigi elektrist fossiilkütuste, näiteks kivisöe ja gaasi põletamisest, ning tuumaenergiast. Päikese- ja tuuleenergia andsid alla viie protsendi kogutoodangust.

2023. aastaks andis aga taastuvenergia 50,3 protsenti Hispaania elektrist. Esmaspäeval oli taastuvenergia osakaal veel suurem. Hispaania süsteemioperaatori Red Eléctrica andmete kohaselt andis päikeseenergia keskpäeval umbes 53 protsenti Hispaania elektrist ja veel 11 protsenti tuli tuuleenergiast. Gaas andis vaid umbes kuus protsenti.

The Telegraph märkis, et heitevabades süsteemides seetõttu tekkiva haavatavuse eest on juba pikka aega hoiatatud.

Euroopa Kontrollikoda, sõltumatu organ, mis teostab järelevalvet EL-i kulutuste üle, hoiatas aprilli alguses, et taastuvenergia kasv raskendab eri riikide võrkude tasakaalustamist.

"Taastuvenergiaallikatel on suurem vahelduvus ja varieeruvus, kuna nende toodang sõltub ilmastikutingimustest, erinevalt traditsioonilistest elektrijaamadest, mis suudavad toodangut nõudluse rahuldamiseks kohandada. See omakorda muudab süsteemi tasakaalustamise keerulisemaks," öeldakse kontrollikoja aruandes.

"Järelikult võib nende energiaallikate kasutamiseks olla vaja võrgu tugevdamist, spetsiaalsete seadmete paigaldamist ning moodsamaid, nutikamaid ja uuenduslikumaid tehnoloogiaid," lisati samas.

Hispaaniat ja Portugali tabas esmaspäeva lõuna paiku ulatuslik elektrikatkestus, mille tagajärjel jäid kümned miljonid inimesed elektrita, lennukid ei lennanud, rongid seisid ja terved linnad jäid ilma elektrita, internetiühenduseta või muude oluliste teenusteta. Arvatakse, et tegemist oli Euroopa suurima elektrikatkestusega.

Piirkonda tabanud rikke põhjust uuritakse endiselt, Euroopa Liit on kinnitanud, et puuduvad märgid selle kohta, et tegemist oleks olnud küberrünnaku tagajärjega.

Hispaania oli sunnitud esmaspäeval kasutama erakorralisi meetmeid elektrienergia taastamiseks, lülitades uuesti sisse hüdroelektrijaamad üle kogu riigi ja importides elektrit võimsate kaablite kaudu Prantsusmaalt ja Marokost.

Arvatakse, et Pürenee poolsaare esmaspäevane elektrikatkestus on Euroopa ajaloo suurim, varjutades 2003. aasta katkestuse, mille tagajärjel jäi Itaalias ja Šveitsi osades 56 miljonit inimest kuni 12 tunniks elektrita. Ajaloo suurim elektrikatkestus oli Indias 2012. aastal, kui 700 miljonit inimest ehk umbes 10 protsenti tolleaegsest maailma elanikkonnast jäid elektrita.