Elektriinsener Arvi Hamburg rääkis ERR-ile, et arvatavasti oli Hispaania elektrikatkestuse taga ilmastikust liigselt sõltuv elektritootmine. Eestis peaksid reservvõimsused sarnase katkestuse ära hoidma, kuid ka nendega võib midagi juhtuda.

Hamburg rõhutas, et mida sõltuvamaks muutub riik mittejuhitavatest võimsustest, seda suuremaks läheb vajadus reservide järele

"Hispaanias on väga palju ilmastikust sõltuvat elektritootmist, eriti päikest. Eeldatavasti oli selline olukord, kus lihtsalt toodang ei vastanud enam tarbimisele, ei olnud seda päikest või tuult piisavas koguses," ütles Hamburg.

Teiste põhjustena tõi Hamburg välja sagedusreservide käivitumise aegluse ja ebapiisava inertsi sageduse tagamiseks. "See tähendab, et sagedus langes kiiremini, kui sagedusautomaatika jõudis reageerida. Ja siis ongi niimoodi, et kõik tarbijad hakkavad järgemööda välja kukkuma. Kui tootmine ei taga tarbimist ja tootmist ei ole võimalik kiirelt suurendada, siis lihtsalt lülitatakse tarbijaid välja," ütles ta, kuid rõhutas, et tegemist on oletusliku põhjusega.

Küsimusele, kuidas Eesti sarnaste katkestuste eest kaitstud on, vastas Hamburg: "Ma arvan, et nii hull nüüd ei ole, et me peaksime kartma. Mida me peame silmas pidama, on päris selge – me peame hoidma nii palju sagedusreserve valmis kui võimalik tarbimise ärakukkumine on. Kui mingisugune agregaat ära kukub, veel mingisugune Soome, Leedu või Rootsi ühendus ära kukub, siis me peame saama ise toime."

Hamburg märkis, et Baltikumil on ühendus Mandri-Euroopaga Leedu-Poola ühenduse kaudu. "See on kaunis nõrgukene, seda enam, et meil ei ole ka selle suure süsteemiga väga tugevat ühendust. Peame olema eriti tähelepanelikud, et me ise saame hakkama. "Meie ise" on heal juhul kolm Balti riiki, aga halvemal juhul Eesti eraldi," sõnas ta.

Hamburg lisas, et tõenäosus, et Eesti jääb Lätist ja Leedust eraldi, on väike, kuid mitte välistatud. "Sellepärast meil ongi see saartalitlus, et Eesti peab saama ise hakkama – katma oma tootmise ja tarbimise."

Hamburg ütles, et teoreetiliselt on Baltikumi tarbimine katkestuse korral reservvõimsustega kaetud, kuid tõdes, et ka reservvõimsustega võib midagi juhtuda.

"Teoreetiliselt on meil Läti, Leedu gaasijaamad; Kruonise hüdroakumulatsioonijaam on päris korraliku võimsusega. Tavaolukorras ehk kui juhtub selline katkestus, millega me oleme arvestanud, siis teame, et reservvõimsused on olemas ja katavad. Aga teiseks – ka nende samade reservvõimsusega võib ju ka midagi juhtuda. Seal on mingisugune Läti või Leedu gaasijaam – võib ju juhtuda, et ta ei lähe tööle siis, kui teda vaja," rääkis Hamburg. "Ütleme, teoreetiliselt on meil reservid kõik olemas, muretsemiseks põhjust ei ole, aga alati tuleb ka ülekindlustada ja ettevaatlik olla."

Hamburg lisas, et mida rohkem muutub elektrisüsteem ilmastikust ehk mittejuhitavast võimsusest sõltuvaks, seda suuremaks läheb vajadus reservvõimsuste järele, mis omakorda tähendab tarbijale kulu.

"Me peame ju selle kinni maksma. Ega keegi ei saa ehitada gaasielektrijaama, kui ta müüb ainult mõnesajal tunnil aastas, siis kui teda vaja on, aga ta peab olema 8760 tundi kogu aeg töövalmis," sõnas ta.

Hamburg rõhutas, et elektrisüsteemis peab tootmine igal ajahetkel vastama tarbimisele.

Tarbimist ja tootmist on aga keeruline prognoosida, kuna tootmine sõltub üha enam ilmast. "See tähendab seda, et me peame prognoosima ilma – tuulekiirust ja päikest väga pikalt ette prognoosima, prognoosivead hakkavad ka rohkem mõjutama," ütles Hamburg.

Elering: inertsi tagamiseks on ka ilmastikust mittesõltuvaid vahendeid

Eleringi energiasüsteemi juhtimiskeskuse juht Märt Allika märkis, et Hispaania ja Portugali energeetikud ei ole siiani katkestuse põhjust kindlaks teinud.

Küsimusele, kas Eestis on selline elektrikatkestus võimalik, vastas Allika: "See on hästi vähetõenäoline. Sellised avariid juhtuvad äärmiselt arva, Eestis blackout-i seni pole juhtunud. Samas nagu näitab eilne Portugali ja Hispaania juhtum, et see ei ole päris välistatud."

Allika tõi välja, et Eestis on vastavad kaitsesüsteemid, mis peavad tuvastama võimaliku ohuolukorra ja selle ennetavalt likvideerima. "Samuti me planeerime võrku niimoodi, et see on elemendi või kahe elemendi välja lülitamine ei tohiks tekitada selliseid suure mõjuga sündmusi elektrisüsteemis. Ka igapäeva operatiivne planeerimine ehk siis vaatame, mida me lubame hooldusesse, mida mitte, et oleks tagatud töökindel talitlus," ütles ta.

"Tõenäosus, et selline sündmus võib juhtuda, on äärmiselt väike, see kindlasti ei ole null, aga me kõik üritame teha seda, et see oleks võimalikult nullilähedane," sõnas Allika.

Briti väljaanne The Telegraph viitas, et Hispaania elektrikatkestuse võis põhjustada liigne ilmastikust sõltuv tootmine, mille tõttu ei tekki elektrisüsteemis piisavalt inertsi.

"Inertsi tekitamiseks on muud vahendid. Baltikumi näitel – meil on kolm sünkroonkompensaatorit, mis pakuvad meile piisava koguse inertsi. Seda probleemi saab lahendada ka teistmoodi," vastas Allika.  

"Mandri-Euroopaga on kaks vahelduvavoolu liini Leedu ja Poola vahel. Selleks et seda olukorda teha kindlamaks on ju kavandatud kaks uut täiendavat liini. Kui meil on Leedu ja Poola vahel neli vahelduvavoolu liini, siis see peaks olema täiesti piisav arv ühendusi, et anda meile kindlust selleks, et me oleksime Euroopa sagedusalas," lausus Allika.

Taltechi elektrisüsteemide professor: Eestis on praegu piisavalt reservvõimsusi

Elektrisüsteemide professor Jako Kilter märkis, et praegu ei ole infot, mis võis katkestuse põhjustada – selle tõttu ei soovinud ta sel teemal spekuleerida, küll aga ei välistanud ta varianti, et elektrikatkestuse taga võis olla liigne ilmastikust sõltumine. "See võib olla üks variant. Kindlasti see tasakaalu hoidmine, kuidas me planeerime süsteemi – palju on tootmist, tarbimist. Tootmise seisukohalt – missuguseid tootmisüksuseid meil töös on. Hispaania põhivõrgu käest lähiajal saab paremat infot, mis tegelikult seis oli. Aga jah, kui planeerimistega väga palju eksida, siis võib juhtuda igasuguseid asju," sõnas ta.

Kilter lausus, et loodab, et Eestis selline elektrikatkestus võimalik ei ole, kuid tõdes, et tehniliselt on selleks tõenäosus olemas.

"Paratamatult meil on pidevalt liikumises olev süsteem, meil ta ei seisa paigal – kogu aeg tootmine muutub, tarbimine muutub. Me peame tagama selle, et piisavalt reserve oleks olemas. Kõik see on hästi väljakutset pakkuv ülesanne," ütles Kilter.

Eestis tooks sarnase elektrikatkestuse Kilteri hinnangul esile näiteks see, kui mõni suur elektrijaam lülitub välja või mõnes koridoris lülituvad elektriliinid välja. "Kui planeerida ja ehitada võrku selliselt, et meil reservühendused on olemas ja ka piisav hulk tootmisvõimsust on olemas igal ajahetkel, siis see tõenäosus selleks on väga väike," ütles ta ning lisas, et tema hinnangul on Eestil praegu piisavalt reservvõimsusi.