"Euroopa Liit saadab täna Venemaale väga selge sõnumi: me ei luba enam Venemaal kasutada energiat relvana endi vastu," ütles Euroopa Komisjoni energiavolinik Dan Jørgensen.

Tegevuskava alusel esitab komisjon järgmisel kuul seadusandlikud ettepanekud.

Venemaa energiatarned lõpetatakse järk-järgult. Komisjon teeb liikmesriikidega koostööd, et Venemaa energiaimpordi järkjärguline lõpetamine toimuks koordineeritult kogu EL-is.

Liikmesriigid peavad koostama selle aasta lõpuks riiklikud kavad selle kohta, kuidas nad aitavad kaasa Venemaa gaasi, tuumaenergia ja nafta impordi lõpetamisele.

Samal ajal jätkub töö energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamiseks ja energiavarustuse mitmekesistamiseks, sealhulgas gaasinõudluse koondamise ja taristu parema kasutamisega, et kõrvaldada varustuskindlust ja turu stabiilsust ohustavaid riske.

Tulevased ettepanekud parandavad muu hulgas Venemaa gaasi läbipaistvust, seiret ja jälgitavust EL-i turgudel. Uusi lepinguid Venemaa gaasitarnijatega ei sõlmita (torujuhe ja veeldatud maagaas) ning kehtivad hetkelepingud lõpetatakse 2025. aasta lõpuks. See peaks käesoleva aasta lõpuks vähendama Venemaa gaasitarneid veel kolmandiku võrra. Lisaks teeb komisjon ettepaneku peatada 2027. aasta lõpuks kogu ülejäänud Venemaa gaasi import.

Tegevuskava raames esitab komisjon ka uued meetmed, mille abil tegeleda Venemaa naftat vedava varilaevastikuga.

EL kehtestas juba pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta keelu Vene naftale ja on sestpeale püüdnud loobuda järk-järgult ka Vene gaasist.

Gaasiimport torujuhtmeid mööda on oluliselt vähenenud, aga mitu Euroopa riiki on hakanud ostma rohkem Venemaa veeldatud maagaasi (LNG), mida transporditakse meritsi. Nüüd tahab EL ka need kraanid kinni keerata.

See võimaldaks Euroopal osta rohkem LNG-d USA-lt ning lahendada Euroopale tollimaksude kehtestamisest tingitud vastasseisu Brüsseli ja president Donald Trumpi vahel.

Kaubandusvolinik Maroš Šefčovič ütles ajalehele The Financial Times, et vaidluse saaks lahendada kiiresti LNG ja sojaubadega, mille ostmine vähendaks USA kaubanduspuudujääki EL-iga.

USA on juba praegu EL-i suurim LNG tarnija, ameeriklaste turuosa on 43,5 protsenti. Venemaa osa on EL-i andmetel 17,5 ning Energiamajanduse ja Finantsanalüüsi Instituudi (IEEFA) andmetel 19 protsenti.