Sügisel tahetakse siin Kikepera looduskaitsealal mitukümmend aastat tagasi kuivendatud ala kraavid sulgeda ja ala soostada. Eesmärk on parandada metsise elutingimusi.

"See kujundab metsastruktuuri metsisele sobivamaks ja eelkõige loodame, et sigimise edukus paraneb," ütles keskkonnaameti eluslooduse valdkonna nõunik Agu Leivits.

Leivitsa sõnul on Eestis metsise elupaikades tehtud taastamistööd olnud seni edukad.

Taassoostamist tahetakse teha ligi 4000 hektaril, kohalikud seda plaani mõistlikuks ei pea

"Saarde vallas on juba päris mitu kohta, kus on taassoostamise alal kraave suletud, ja me näeme, et tulemus ei ole hea," nentis Saarde vallavolikogu aseesimees Kadri-Aija Viik.

Viigi sõnul on kohalikud mures nii teede läbitavuse kui ka piirkonna üleujutusohu suurenemise pärast ja vald ei aktsepteeri hinnanguliselt ligi miljoni tihumeetri puidu uputamist.

"Me leiame, et seda puitu tuleb kasutada ja seda ei ole mõistlik siia jätta, sest seda on siin aastakümneid ja kümneid kasvatatud selliseks ja seda ei tehtud selleks, et see siiasamasse maha mädanema jätta. See on loodusesse sekkumine, mitte taastamine. Meie ettepanek on, et sellises mahus need taastamistööd vajalikud ei ole," lausus Viik.

"Me ei eelda, et seal peaks mingid lageraied olema, ma leian ka, et see ei ole mõistlik tegevus, aga seda (metsa) on võimalik majandada. Seda tasuks kaaluda ja praeguse seisuga lükatakse see ümber, et seda ei ole mõttekas kaaludagi, kuna teadlased nii ütlevad," ütles Saarde valla elanik Veiko.

"Ei ole kraavide sulgemise poolt. Halbu näiteid on olemas teistes rabades, kus on veetase väga kõrgeks tõstetud, mets hukkub ja metsis vee sees ei ela," lausus Saarde valla elanik Urmas.

Keskkonnaameti sõnul ei ole metsise elupaikades eesmärk metsa uputada, kuigi seda on juhtunud. Puude hukkumine on normaalne vaid siis, kui tahetakse taastada lagesood. 

"Pigem on probleem olnud projekteerimises ja võib-olla ka järelevalves. Me rõhutame alati, kui me koostame neid taastamisprojekte, et tuleb vältida üleujutusi ja sellepärast ka see põhjalik planeerimine siin ja modelleerimine, et metsise jaoks peab mets alles jääma," lausus Leivits.

Kikepera taastamistöid modelleeritakse täpselt ja projekteerija lubab, et mingit massilist metsade hukkumist ei tule.

"Märjemates maastikuosades hakkabki vesi pinnale tulema ja seal võibki mets hukkuda. Need alad on mõnesaja ruutmeetri suurused, need ei ole sellised, nagu siin läbi käis, Soomaal, kus oli vist 50 hektarit," ütles Eestimaa looduse fondi märgalade programmi juht Jüri-Ott Salm.

Salmi sõnul ei halvene metsateede olukord ega suurene piirkonna üleujutusoht. Töid täiesti ära jätta või alal raietöid teha pole aga võimalik.

"Igasugune raie Kikepera alal tooks kaasa nende kaitseväärtuste seisundi halvenemise," ütles Salm neljapäeva õhtul.

Esmaspäeval teatas Salm, et taastamistööde kavandamise käigus on tulenevalt avalikest aruteludest otsustatud siiski mitmes kohas jätta kraavid sulgemata.

"Kui esialgseid uurimistöid tehti ligikaudu 3800 hektaril, siis praegu on plaanis taastamistöid teha 3100-hektarilisel alal."