Valitsus kiitis heaks ja saadab riigikogule 2025. aasta lisaeelarve eelnõu. Lisaeelarvega suurendatakse tulusid 26,6 miljonit, kulusid 46,5 miljonit ja investeeringuid 32,5 miljonit eurot. Kuludest ja investeeringutest 44,2 miljonit eurot suunab valitsus laia riigikaitsesse kriisikindluse suurendamiseks.

Lisaeelarvega saab politsei- ja piirivalveamet raha relvastuseks, kaitsevahenditeks ja sideseadmeteks. Tervishoius toetatakse Pärnu haigla kriisikindlamaks muutmist ning hapniku- ja verevarude varustuskindlust. Välisministeeriumile võimaldatakse paremat valmisolekut tegutsemiseks väljaspool Eestit, digiriigis tugevdatakse Luksemburgi andmesaatkonna ning riigipilve süsteemide töökindlust ning kindlustatakse ka Eesti meediaväljaannete toimepidevus kriisiolukorras.

Lisaeelarvega kavandatakse täiendavaid kulusid ja investeeringuid, mis kaetakse peamiselt välisvahendite ja riigi majandustegevusest saadud lisatulude arvelt. Need tegevused ei olnud algses 2025. aasta riigieelarves ette nähtud. Sama põhjuse tõttu kasvavad ka riigi tulud. Tuludest sõltuvaid kuluprojekte üldiselt üle ei vaadata – lisaeelarvega lisanduvad vaid täiesti uued tegevused.

Kuigi riigi finantseerimistehingute kogumaht ei muutu, sisaldab see ca 25 miljoni euro ulatuses finantseerimistehinguid. 17,5 miljonit eurot eraldatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile investeerimisfondi SmartCap ning 7,2 miljonit eurot rahandusministeeriumile, et taastada Hexesti lõhkeainetehase asutamiseks tehtud sissemakse.

Lisaeelarve sisaldab ka valitsemisalade esitatud muudatusettepanekuid, mille vajadus on ilmnenud pärast 2025. aasta riigieelarve eelnõu koostamist ja millega eelarve kogumahtu ei muudeta.

Riigikogu võttis eelmise aasta 11. detsembril vastu 2025. aasta riigieelarve, mille tulud on 17,7 miljardit ja kulud 18,2 miljardit eurot ning investeeringud 873 miljonit ja finantseerimistehingud 679 miljonit eurot.

"Tänavuse lisaeelarve täiendav rahastus on suunatud nende valdkondade valmisoleku tõstmisele, mis peavad toimima mitte ainult riigikaitse, vaid igasuguse suure kriisi korral," ütles peaminister Kristen Michal.

Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus lisaeelarve eelnõu algatada hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta lõppu. Lisaeelarve peab heaks kiitma riigikogu.

Vajadusest koostada riigi lisaeelarve rääkis "Aktuaalne kaamera" 21. aprillil. Peaminister Kristen Michal ütles siis, et lisaeelarve vajadus peaks olema selge kuu aja jooksul. Selle koostamise kiirusest oleneb, kas riigikogu jõuab seda menetleda kevadel või sügisel. 

Michal ütles ka, et kui kaitsekulutusi suudetakse tänavu juurde leida väga vähesel määral, saaks seda katta reservist. Suuremad investeeringud eeldavad aga lisaeelarvet.

Rahandusministeeriumi osakonna juhtaja Raoul Lättemäe ütles aprilli teises pooles, et tänavuses eelarves ega ka hiljutises majandusprognoosis ei ole arvestatud sellega, et Eesti riigieelarve võib minna lubatud kolme protsendi asemel juba tänavu 4,5 protsendiga defitsiiti.