"Sellised protsendid me valitsuskabinetis sõnastasime ja selle alusel tulevikus Eesti seadusruumi kujundame. See on metsatööstuses, mis on oluline tööstusharu, oodatud selgus, mis näitab kätte, milline on Eesti suund," ütles peaminister Kristen Michal (Reformierakond).

Michal lisas, et kui aja jooksul peaks lisanduma looduskaitselist kaitset vajavaid liike mõnda metsa, siis tuleb mujalt kaitsekorda leevendada, et kaitsealuse metsa maht püsiks 30 protsendi juures.

Michal lisas, et looduskaitset keegi ei unusta ja avaldas lootust, et looduskaitse ja metsamajanduse kindlad reeglid, mis näitavad, mida keegi selles valdkonnas teha tohib, võtavad valdkonnas pingeid maha. "Hea aed teeb head naabrid," ütles peaminister.

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt (Reformierakond) ütles, et metsaseaduse täiendused tehakse sügiseks.

"Samuti otsustasime valitsuses, et looduskaitseseaduses sätestame üldiseks maismaa kaitseprotsendiks 30. Kaitse all olev metsamaa on sellest üks kolmandik," ütles Sutt.

"Looduskaitseseadusesse lisatakse, et kaitse all on ka 30 protsenti merest," sõnas Sutt.

"Loodan, et saame edasi siit usaldust ehitama hakata. Kesktee looduse ja metsa vahel on tähtis ja nii oleme selle proportsiooni ka sättinud," ütles minister.

Valitsus arutas ka ettevõtjate soovi, et kevadine pesitsusrahu kehtiks edaspidi vaid kaitsealadel.

"Pesitsusrahu osas jääme seisukohale, et ootame Euroopa kohtu otsuse, seni jätkub vabatahtlik pesitsusrahu korraldus erametsades, RMK metsades jätkub pesitsusrahu," sõnas Sutt.

Rääkides metsade majandamisest piiranguvööndites, ütles Sutt, et valitsus toetab senise korra jätkumist.

"Seal võib majandamine jätkuda väikeses mahus keskkonnaameti loaga ja juhtumipõhiselt. Plaanist keelata uuendusraied piiranguvööndis täielikult me loobume. Säilib paindlikkus looduskaitse ja majandamise eesmärke arvestades. Keskkonnaameti lähenemine on rätsepaülikonna põhimõttel," rääkis Sutt.

Valitsuse majanduskabinet arutas neljapäeval Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu esitatud ettepanekute paketti, mille on heaks kiitnud ka valitsust nõustav ettevõtjate nõukoda. Ettepanekute eesmärk on suurendada sektori investeerimiskindlust ja tõsta majanduse konkurentsivõimet, tagades samal ajal looduskaitseliste väärtuste säilimise.

ELF: eelnõusse läheb poliitiline nõudmine

Ettevõtjate bürokraatia vähendamise ettepanekute hulgas, mida esitati valitsusele, oli Eestimaa Looduse Fondi juhi Tarmo Tüüri sõnul ka mitu sellist, mis olid poliitilised otsused.

"Nagu ka see, mida valitsus täna toetas, et oleks seaduses fikseeritud, et 70 protsenti Eesti metsadest oleks majandusmetsad. See on tegelikult poliitiline nõudmine, jutupunkt, mida Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit on vähemalt viis aastat eri protsessides nõudnud metsanduse arengukavas, artiklites või väiksemates menetlustes. Nüüd on see looritatud, justkui oleks see regulatsioonide või bürokraatiaga seotud – see on väga arusaamatu," rääkis Tüür Vikerraadio "Reporteritunnis" neljapäeval.

"See eeldab muidugi seaduse muudatust, ja seaduse muutmise protsess algab, aga nüüd oleme olukorras, kus valitsus on oma seisukoha juba ära öelnud või vaia maha pannud, ja nüüd on küsimus, kas ja millise tundega peaksid teised huvigrupid ja asjaosalised siin kaasa rääkima, kui lõpptulemus on justkui juba teada," sõnas Tüür.

"Kui bürokraatia vähendamise sildi all hakatakse tegema poliitilisi otsuseid, siis peaks olema sõnastatud, kuidas ettevõtjate nõukogus on huvide konflikte ennetatud ja teadvustatud, või avalikkusele selgelt väljendatud, kuidas on maandatud see, kui hakatakse tegema otsuseid, mis on mõne selle nõukogu liikme ärihuvidega seotud," sõnas Tüür.

"Ma pole kuulnud selliseid selgitusi. Aga see peaks olema tehtud, et bürokraatia vähendamise idee hea pool jääks pinnale," lisas ta.

Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Eliisa Pass ütles samuti, et valitsuse otsus on väga murettekitav nii sisult kui vormilt.

"Piiri seadmine on vastuolus looduskaitseseaduse põhieesmärgiga, milleks on kaitsta Eesti loodust.  Muudatus ei arvesta loodusharulduste tegelike pindaladega ning on ka Euroopa Liidu loodusdirektiiviga vastuolus. Näiteks majandusmetsas uute esimese kaitsekategooria liikide elupaikade leidmisel tuleks seniseid kaitsealasid vähendada - see seab tervikuna ohtu Eesti loodusväärtused. Otsus vastandaks majandust ja looduskaitset senisest veelgi enam," ütles Pass ERR-ile.

"Teine tänane valitsuse otsus oli, et kaitsealade piiranguvööndites jätkatakse lageraiete ehk kõige hävitavama raieviisiga, mis näitab, et 30 protsenti kaitsealuse metsa osakaal ei taga kaitsealadel tegelikku looduse kaitset. Sisuliselt jääb suur osa kaitstavast metsast endiselt lageraietele avatuks. Piiranguvööndeid lageraiudes on aastate jooksul lagedaks raiutud näiteks Lahemaa rahvusparki ja Hiiumaa looduskaitsealasid," rääkis Pass.

Pass märkis, et efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja eesmärk pidi olema bürokraatlike tehniliste takistuste kaardistamine, aga vastupidiselt avalikkusele lubatule on hakatud ettevõtjate nõukoja kaudu sisulisi poliitilisi otsuseid tegema.

"Antud juhul on tegemist otsusega, mis eeldab seaduse muutmist ning millel on väga suur mõju Eesti loodusele. Demokraatlikus riigis peaks seaduste muutmine toimuma kõiki huvirühmi kaasates ning toetuma põhjalikele mõjuanalüüsidele. Täna selgus, et valitsus on löönud oma positsiooni lukku, mis näitab, et teiste huvirühmade sisulist kaasamist ei olegi plaanis," lisas Pass.