ERR-i portaalis näeb kogu nädalavahetuse jooksul otsepildis valikut konverentsi aruteludest. Konverentsi ülekanded on inglise keeles ilma tõlketa eesti keelde.

"Keerulises maailmapoliitilises olukorras on tähtis, et peaksime avameelset vestlust oma liitlassuhete sügavuse üle nii NATO-s kui ka EL-is, aga ka laiemas sarnaselt mõtlevate riikide kogukonnas. USA on selgelt öelnud, et ootab Euroopa liitlastelt oma kaitsekulutuste suurendamist, sest India ja Vaikse ookeani piirkonnas toimuv võtab tulevikus neilt üha rohkem tähelepanu," ütles konverentsi direktor Helga Kalm.

Konverentsil arutletakse tänavu Ukraina võimaliku rahu üle ja räägitakse sellest, kuidas lõpetada Venemaa algatatud vägivallatsükkel.

"Ukraina sõja lõpetamise küsimus pole oluline mitte ainult Euroopa julgeolekuarhitektuuri mõttes, vaid ka selliste riikide jaoks, nagu Hiina, Iraan ja Põhja-Korea, kes kõik jälgivad Ukraina ümber toimuvat ja õpivad sellest. See, kuidas me lahendame praegusi konflikte Ukrainas või Lähis-Idas, loob mustri, mis kujundab maailma järgmistel aastakümnetel," lisas Kalm.

Otseülekannete ajakava

Reede

Kell 15 Eelüritus. Kuidas muuta Põhja-Baltimaad Euroopa jõukeskuseks?

Sõna saavad Norra välisminister Espen Barth Eide, Eesti president Toomas Hendrik Ilves, Carolina Vendil Pallin Rootsi kaitseuuringute keskusest.

Vestlust juhib Edward Lucas, Euroopa poliitikaanalüüsi keskuse vanemnõunik.

17–17.05  Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktori Kristi Raiki tervituskõne

17.05–18.30  Avaarutelu. Usu toel: NATO tippkohtumine Haagis

Liitlaste poliitiline pühendumine kollektiivkaitsele taasärkas pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Liitlased on korduvalt lubanud kaitsta iga tolli NATO territooriumist ja seda igast suunast tulevate ohtude eest. Nüüd on käes aeg hakata looma tegelikku sõjalist võimekust ja eraldama vägesid uute piirkondlike kaitseplaanide elluviimiseks ja heidutushoiaku tugevdamiseks.

USA tõenäolise strateegilise ümberorienteerumise tagajärjed on viimasel ajal Atlandi-üleseid suhteid pingestanud. Kas Euroopa liitlased suudavad astuda samme, et võtta enda kanda suurema osa koormusest ja muuta piirkondlikud kaitseplaanid reaalsuseks? Kas nad on valmis eraldama piisavalt ressursse selle lubaduse täitmiseks? Kas NATO suudab taastada poliitilise ühtsuse, mis on vajalik mullu juubelit tähistanud alliansi püsimiseks ka järgmisel 75 aastat?

Arutelul osalevad Poola välisminister Radosław Sikorski, NATO asepeasekretär Radmila Shekerinska, Eesti välisminister Margus Tsahkna, USA esindaja NATO juures Matthew G Whitaker.

Vestlust juhib Politico ajakirjanik Amy Mackinnon.

Laupäev

10–11.15  Vestlusring. Läänemere julgeolek: varilaevastik madalikel

Kattegatist Kronstadini – Läänemeri on seda ümbritsevate riikide jaoks oluline kaubanduskoridor, mille põhjas asub kriitiline infrastruktuur. Möödunud aasta oli piirkonna jaoks tormiline: mitu olulist infrastruktuuriüksust sai kahjustada, algatati ja lõpetati uurimisi, laevu arestiti ja lasti vabaks.

2025. aasta jaanuaris saatis NATO merejulgeoleku suurendamiseks välja Baltic Sentry missiooni. Kuigi ühtegi senist juhtumit ei ole lõpuni seostatud kuritegeliku tegevuse ega riiklikult toetatud sabotaažiga, on Läänemeres asuvatesse Venemaa sadamatesse tulevaid või sealt lahkuvaid kaubalaevu kahtlustatud andmeside- ja elektrikaablite ning gaasijuhtme kahjustamises. Kuidas võtta tegijad vastutusele? Kas suudame pikas perspektiivis infrastruktuuri kaitse tagada? Kas vastutuse puudumine võib kaasa tuua rünnakute sagenemise?

Vestluses osalevad Leedu välisminister Kęstutis Budrys, Bundestagi liige Roderich Kiesewetter, Brunssumi ühendväejuhatuse asekomandör John Mead, Eesti kaitseminister Hanno Pevkur, Anna Wieslander Atlantic Councilist.

Vestlust juhib Nordic West Office'i Charly Salonius-Pasternak.

11.45–13 Vestlusring. Hüvastijätt rahuga?

Külma sõja järgne maailmakord, mis tugines rahvusvahelistele institutsioonidele ning ühistele reeglitele ja regulatsioonidele, on Venemaa agressioonisõja tõttu Ukrainas suures ohus. Venemaa ja Hiina loodavad luua suurriikide konkurentsil põhineva maailma ja jagada selle mõjusfäärideks. Euroopas on traditsiooniliselt olnud mitu võimukeskust ja maailmajaos on alati koos eksisteerinud erinevad režiimid.

See, kuidas sõda Ukrainas lõpeb, määrab, kas olemasolev julgeolekuarhitektuur jääb püsima või peame navigeerima uues suurriikide konkurentsis. Kes on Euroopas konkureerivad suurvõimud – EL ja Venemaa? Või tekib neid veel? Kas Euroopa suudab mõjutada USA, Venemaa ja Ukraina vahelisi rahuläbirääkimisi? Kuhu jätab see Moldova, Serbia ja teised Euroopas nö mitteliitunud riigid? Kas me näeme kunagi ka Euroopat, kus pole halle tsoone?

Vestluses osalevad Läti välisminister Baiba Braže, Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas, Moldova asepeaminister ja välisminister Mihai Popșoi, RUSI vanemteadur Jack Watling.

Vestlust juhib New York Timesi ajakirjanik Steven Erlanger.

16–16.30 Lennart Meri kõne (kõneleja selgub kohapeal)

16.30–17.45  Vestlusring. Mu naabri tänane probleem on homme minu oma: kuidas Hiina esitatavaid väljakutseid õigesti hinnata?

Hiinal on suurvõimudest enim potentsiaali globaalset maailmakorda ümber kujundada. FBI on kirjutanud, et Hiina valitsus püüab röövelliku laenu- ja äritegevuse, süstemaatilise intellektuaalomandi varguse ning jultunud küberrünnakute abil saada maailma suurimaks supervõimuks.

EL-i ja Hiina suhted on muutunud üha keerulisemaks, sest Hiina kasutab riigisiseselt repressiivseid võtteid ja käitub üha enesekindlamalt ka välismaal – kasutades oma tahtmise saamiseks majanduslikku sundi, blokeerib Euroopa kaupu ja ja seab kriitiliste toorainete ekspordile rangeid piiranguid. Hiina õpib ka Venemaa sõjast Ukrainas ja hirmutab agressiivse sõjalise hoiakuga oma naabreid. Kas Hiina on oht globaalsele maailmakorrale või lihtsalt majanduslik hegemoon? Kuidas reageerida Hiina soovile maailmakorda seestpoolt muuta? Kas lääs suudab sõjaliselt võidu joosta nii Venemaa kui ka Hiinaga?

Vestluses osalevad Sasakawa Rahufondi tegevdirektor Nobukatsu Kanehara, Matthew Kroenig mõttekojast Atlantic Council, Jae-Seung Lee, kes on Ilmini rahvusvaheliste suhete instituudi direktor Korea Ülikoolis ja endine Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis.

Vestlust juhib Steve Clemons ajakirjast The National Interest.

18.15–19.30  Vestlusring. Heraklese vägitöö: kas Euroopa suudab end kaitsta?

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles praeguse Euroopa Komisjoni ametisse astumisel avaldatud poliitilistes suunistes järgmist: "Järgmised viis aastat määravad Euroopa koha maailmas järgmiseks viieks aastakümneks. Me ei saa riskida ettevalmistuse puudumise või liigse sõltuvusega." 

Venemaa sõda Ukraina vastu on paljastanud, kui haletsusväärses olukorras on Euroopa kaitsejõud ja tööstus. Relvajõud on keskendunud väljaspool oma territooriumi toimuvatele operatsioonidele ega ole piisavalt investeerinud enda erinevatesse võimetesse ega infrastruktuuri. Kas hiljuti avaldatud dokumentidest: Euroopa kaitse valge raamat ja ReArm Europe'i valmisolekukava/kava 2030 piisab, et valmistada Euroopat ette lähiaastatel ennast kaitsma? Kas Euroopa kaitsetööstuse killustatust saab ületada ja kas suudame ühiste standarditega koostöövõimet suurendada? Kas eurooplastel on üldse piisavalt jõudu või peaks taastama ajateenistusel ja reservidel põhinevad kaitsejõud?

Vestluses osalevad Hollandi kaitsejõudude juht Onno Eichelsheim, Eesti kaitseväe juhataja Andrus Merilo, Bruno Tertrais, mõttekoja Foundation for Strategic Research asejuht, Camille Grand Euroopa välissuhete nõukojast.

Vestlusjuht on The Economisti ajakirjanik Shashank Joshi.

Pühapäev

10–11.15  Vestlusring. Ukraina kui terasest okassiga: sõjalisest abist vägede kohaleviimiseni

Ukrainal on praegu üks Euroopa suurimaid ja võimekamaid kaitsevägesid. Praeguse lahingutegevuse intensiivsuse juures vajab Ukraina aga jätkuvalt Ramsteini grupi sõjalist abi. Kuigi Euroopa liitlased on alates täiemahulise sõja algusest andnud Ukrainale kõige suurema osa abist, on USA-l sõjalise abi osakaal endiselt suurem. Kui kaua suudab Ramsteini grupp Ukraina toetamist jätkata, kui USA Ukrainale antava relvastuse hulka vähendab? Ukraina sõnul vajavad nad relvarahu järel NATO riikide julgeolekugarantiisid. Kuna NATO-ga liitumine on praegu pausil, tähendaks see eri riikide nn tahtekoalitsiooni, mis saadaks Ukrainasse rahu tagamiseks ja Venemaa heidutamiseks rahvusvahelised väed. Kui palju vägesid peaks Ukrainasse saatma, et midagi muutuks? Kui Venemaa uue rünnaku algatab, siis kas need väed sekkuksid?

Vestluses osalevad Eesti peaminister Kristen Michal, Torrey Taussig Atlantic Councilist, Georgina Wright German Marshall Fundist, Michael Kofman mõttekojast Carnegie Endowment for International Peace.

Vestlust juhib Constanze Stelzenmüller mõttekojast Brookings Institution.

11.45–13  Vestlusring. Liitlased, vaenlased ja huvid

Idast läände, põhjast lõunasse – ajaloolise tähtsusega sündmused rulluvad meie silme ees praegu lahti, vanad süsteemid ja struktuurid on kõikumas. NATO ja EL on paiguti sisemiselt lõhestatud ning kui konsensus ka leitakse, tähendab see sageli leppimist madalaima ühisnimetajaga. Sellised liidud on püsivad püsivad, kuid mitte õitsvad. Samal ajal on Venemaa ja Hiina – kuigi mitte kõiges ühel meelel –  suutnud leida ühise keele ja ühise visiooni: mõjusfääridel põhinev maailm.

Mis saab edasi, kui meie huvid ja visioon hakkavad tõsisemalt lahknema? Kas peaksime otsima uusi partnereid olemasolevate liitude tugevdamiseks? Kuidas teha paremini koostööd sarnaselt mõtlevate riikidega? Kuidas saaksime vanu liite elavdada, et need uues reaalsuses vastu peaksid? Mis juhtub, kui liitlaste tegevust ei vaidlusta ja ründa mitte ainult vastased, vaid ka liitlased ise?

Vestluses osalevad Susan Glasser The New Yorkerist, president Alar Karis, Sloveenia president Nataša Pirc Musar ja Soome president Alexander Stubb.

Vestlust suunab Sylvie Kauffmann Le Monde'ist.

13–13.10  Lennart Meri konverentsi direktori Helga Kalmu lõppsõna