Madise: riik võiks kaaluda toetuse maksmist ka 20-aastase õpilase eest

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on põhjendatud teatud juhtudel lapsetoetuse maksmine ka õpilase eest, kes on vanem kui 19 aastat, kuid õpib ikka veel gümnaasiumis. Seni on seadusemuudatus seisnud poliitlise otsuse taga.
Inimene pöördus õiguskantsleri poole murega, et tema 19-aastastele lastele, kes õpivad gümnaasiumis, lõpetatakse alates 1. septembrist 2025 perehüvitiste seaduse alusel lapsetoetuse maksmine.
Lapsed alustasid õpinguid tavapärasest aasta hiljem ning seega jätkavad nad sügisel õpinguid gümnaasiumi lõpuklassis ja lõpetavad kooli tuleval aastal.
Avaldaja leidis, et riik peaks toetama tema lapsi kogu gümnaasiumis õppimise aja, nii nagu toetatakse neid õpilasi, kes alustavad kooliteed seitsmeaastaselt ja lõpetavad gümnaasiumi 19-aastaselt.
Õiguskantsler Ülle Madise ütles, et saab lapsevanema murest aru, kuid asi seisab poliitilise otsuse taga.
"Teie lapsed ei saanud alustada kooliteed eakaaslastega samal aastal ning nüüd olete olukorras, kus laste gümnaasiumi lõpuklassis õppimise ajal riik perele enam toetust ei maksa. Leian, et 20-aastastele gümnaasiumiõpilastele lapsetoetuse maksmiseks on vaja poliitilist otsust," sõnas Madise.
Seetõttu edastas Madise oma vastuse ka riigikogule, kes saab kaaluda, kas oleks mõistlik kehtestada sellisteks juhtudeks perehüvitiste seaduses erand. "Eesti põhiseaduse paragrahv 12 kohaselt on erandi tegemiseks alust, kui selleks on mõistlik põhjus," sõnas Madise.
Madise märkis ka, et olukordi, kus gümnaasiumiõpilane on 20-aastane, tuleb ette harva. Haridusandmete portaalist selgus, et õppeaastatel 2017/18–2024/25 oli ühel õppeaastal gümnaasiumi statsionaarses õppes 7–16 20-aastast noort.
Õppimiskohustuse edasilükkamist on Madise hinnangul kerge tõendada. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus näeb ette, et kooliväline nõustamismeeskond soovitab lapsel minna kooli ühe õppeaasta võrra hiljem, kui lapse tunnetus- ja õpioskused, sotsiaalsed ning enesekohased oskused ei ole õpingute alustamiseks vajalikul määral välja kujunenud või kui laps vajab haiguse, trauma või tervisehäire tõttu pikaajalist ravi ning lapse terviseseisund ei võimalda tal igapäevases õppetöös osaleda.
Seega pole keeruline kontrollida, kas nendel alustel õpinguid edasi lükanud 20-aastastele gümnaasiumiõpilastele on lapsetoetuse maksmine õigustatud või mitte, tõdes Madise.
Toimetaja: Mari Peegel