Lastekaitsepäeval tõdesid lapsed "Aktuaalses kaameras", et Eestis on hea elada, aga peavalu tekitab koolikiusamine.

"Kooliskiusamine vahepeal oli. Käisime vanaemaga koolis, rääkisime kiusajatega ja nüüd nad enam ei kiusa," sõnas Romet.

"Koolis on mõned inimesed, kes kiusavad vahepeal ja siis linnas mõtled, et "ma ei taha siin olla ja tahaks kohe peitu pugeda". Vanemate käest on lihtne abi küsida. Mul oli kiusamist 1. ja 2. klassis," lausus Aino.

Eestis tähistatakse lastekaitsepäeva alates 1990. aastatest Eesti lastekaitse liidu eestvedamisel. Eelmisel kevadel tegi Lastekaitseliit pöördumise riigikogule, et lastekaitsepäev nimetataks ümber lastepäevaks.

"See lastekaitsepäev pärineb ajast, kus lapsi kasutati ära tööjõuna, sealt tuli emade soov kaitsta lapsi, et lastel oleks lapsepõlv. Täna meil neid küsimusi enam ei ole," lausus Eesti lastekaitse liidu president Tamo Vahemets.

Eesti on ühinenud ÜRO laste õiguste konventsiooniga, kus on kirja pandud rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, mis kuuluvad igale lapsele kogu maailmas, alates sünnihetkest kuni 18-aastaseks saamiseni.

"Kui vaadata viimastel aastatel laste endi poolt koostatud raportit, mida käidi ka genfis kaitsmas, siis tegelikult on meil päris hästi, küll aga järjest suurenev küsimus mis kerkib esile on see, et kas me küsime laste käest, mis nad ise arvavad kas me kaasame neid," sõnas lastekaitse liidu laste ja noorte valdkonna koordinaator Triin Sooäär.

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut osaleb ülemaailmses laste heaolu uuringus, kus küsitakse II, IV ja VI klassi laste käest, kuidas neil läheb.

"See on suhteliselt uus lähenemine üle maailma, sest et varasemalt ikka täiskasvanud vastutavad ja täiskasvanud teavad, mis on nende jaoks parim aga alati ei tea. Pigem teavad seda, mis on neile parim," ütles TÜ ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalpoliitika kaasprofessor Dagmar Kutsar.

Uuringust selgub, et üldiselt on lapsed eluga rohkem rahul kui täiskasvanud, samas muutuvad nad kasvades üha kriitilisemaks.

"Ei ole nii, et laps on õnnelik kuni 18. sünnipäevani ja siis kukub täiskasvanu tasemele ehk tema elukeskkonnad laienevad ning elu lähebki keerulisemaks," lisas Kutsar.

"Mis nad ise välja toovad on vaimse tervise abi kättesaadavus - see on üks suurimaid murekohti, mida nad igal pool ka välja toovad," sõnas Sooäär.

Lisaks pole lapsed rahul sellega, et üha keerukam on ligipääs huviharidusele, kas siis elukoha või vanemate majandusliku olukorra tõttu.

"Me küll küsime laste ja noorte arvamust, aga mida me selle arvamusega peale hakkame? Kas me kuulame või me kuuleme?" lisas Sooäär.