Hinrikus, kel pole enam isegi enda loodud ettevõtte uue kontori uksekaarti, on Eesti üks kolmest miljardärist ja seda just tänu startupist ükssarvikuks kasvanud Wise'ile. Tartust pärit poisi edulugu sai alguse, kui ta Miina Härma Gümnaasiumi kõrvalt hakkas tegelema programmeerimisega ja 2000-ndate algul ülikooli minnes värvati vastloodud Skype'i meeskonda.

"Tallinna Tehnikaülikool on mind välja visanud mitte üks, vaid lausa kaks korda. See oli ikkagi vana hea edasijõudmatus akadeemilises valdkonnas, aga minu jaoks oli palju põnevam sel ajal tulla kontorisse ja aidata ehitada Skype'i. Et kuidagi selline Mustamäele jõudmine vajus aina rohkem tahaplaanile," rääkis Hinrikus.

Kuidas see asi ikkagi välja nägi? Kas saite päriselt aru ka, miks seda asja vaja on? Meil ei olnud veel kõiksuguseid Zoome ja muid videokõnerakendusi, te olite täielikud teerajajad.

Ütlen ausalt, et mina olin siis 20 või 21. Olles kasvanud üles Nõukogude liidus ja vähe maailma läinud, oli raske ette kujutada, kui maailmamuutvat asja me ehitame ja ma arvan, et see tuli samm sammu haaval. Kui me nägime, et meil on esimesed 1000 kasutajat, esimesed 10 000, esimesed miljon, siis hakkas tekkima arusaam, et oh sa, kurat, me teeme midagi, mis tegelikult on väga-väga suur.

Miks Skype ühel hetkel ikkagi tõesti kadus sellest nii-öelda suurest pildist ära ja tulid teised rakendused, mis võtsid üle kõik?

Ma arvan, et selle põhjus on väga lihtne. Skype magas maha platvormi muutuse ehk mineku lauaarvutite pealt mobiilide peale. Ja sel hetkel tekkisid muud ettevõtted, kus täna tegelikult on järel ainult näputäis liidreid, peamiselt, ma arvan, Whatsapp. Aga selle muutuse magas Skype maha ja nii nagu juhtub, et ükskord on edukas, aga teinekord enam ei taba seda lainet.

Nüüd hiljuti Skype lõpetas tegevuse. Olete te juba vajutanud seda deinstall-nuppu?

Me korraldame järgmine nädal siinsamas Tallinnas Skype 'i matuse ja ma arvan, et Skype'i matusel me peaksime kõik võtma välja mobiiltelefonid ja kustutama Skype'i rakenduse. Skype'il tegelikult oli 22 aastat väga edukat elu. See on nagu igasuguse toote jaoks tegelikult väga-väga auväärt.

Kas ja kui palju te viimases lõpus Skype'i kasutasite ja milleks?

Minu Skype'i kasutus oli peamiselt, et rääkida oma vanematega. Ja nüüd Tartusse minnes peangi vaatama, kas ma leian mingi alternatiivi, mis isa lauaarvutisse installeerida.

Wise'i algus

Just ühes kunagises Skype'i vestluses sai alguse idee luua koos Kristo Käärmanniga Transferwise, mis nüüdseks kannab nime Wise. Tulevane miljardiäri sai alguse Hinrikuse isiklikust vajadusest - olles kolinud Londonisse oli tarvis kanda raha Eesti pangakontole ja vastupidi.

"Wise sai alguse väga lihtsast ideest. Igal inimesel peab olema väga lihtne teha rahvusvahelisi ülekandeid ja me aitame inimestel ja ettevõtetel teha rahvusvahelisi makseid, midagi, mida tavaliselt teeb pank, aga pangad võtavad sellest väga suured tasud ja pakuvad väga halba teenust. Me tegime selle jaoks palju lihtsama mobiilirakenduse, oma taskust saad kõik tehtud. Täna on Wise'il üle kümne miljoni kliendi, nii et tundub, et oli väga palju neid, kellel veel sama sama mure on," rääkis Hinrikus.

Aasta aastalt kasvanud ja nüüdseks enam kui 6000 töötajaga ettevõte on teinud läbi erinevaid arenguetappe, kuid üks pöörasemaid neist oli 2014. aastal, kui praegused miljardärid ei pidanud paljuks tähelepanu tõmbamiseks ise linnatänavatel kasvõi aluspükstes poseerida.

"Tahtsime tuua tähelepanu sellele faktile, et pangad teevad sulle tünga. Ma arvan, et see kampaania oli ka edukam, kui me arvasime. Ma arvan, et see oli näide sellest, et on vaja mõelda kreatiivselt ja minna karbist välja ja teha asju, mis võib-olla tunduvad natukene radikaalsed. Aga see ongi tegelikult lahe," rääkis Hinrikus.

Avalikkuse silmis vähemalt olite te Kristo Käärmanniga justkui selline lahutamatu tandem, kes seda Wise' i ehitab. Kui keeruline tegelikult oli kahekesi koos, kaks tugevat isiksust kahtlemata, seda asja teha?

Kindlasti on keeruline, see on nagu iga abielu, mis on väga-väga-väga raske. Aga ma arvan, kui ma vaatan kõiki asutajaid, siis ikkagi tihtipeale on ettevõtte alguses mitu inimest, teevad seda koos ja leiavad oma tugevused, nõrkused ja nii edasi. See on jällegi loomulik tee.

Kas te mingil hetkel jagasite ära ka need rollid, et sa tegele ainult sellega, ma tegelen sellega ja kui vaja, siis oleme koos pildil?

Oleme kogu aeg jaganud, aga kogu aeg suutsime ka üksteise tööd katta kui vaja. Ma arvan, et see on üsna loomulik olnud.

Eestisse investeerimist ei karda

Tandem Käärmann ja Hinrikus, kes pidevalt figureerinud näiteks Äripäeva rikaste edetabeli esimesel kohal, viisid 2021. aastal Wise'i börsile. Õigepea pärast seda teatas nõukogu juhina töötanud Hinrikus, et taandub ettevõttest ning jääb vaid aktsionäriks.

Arvestades tema jõukust võiks koos itaallannast abikaasa Silviaga kahte last kasvatav Hinrikus võtta aja maha ja kümmelda luksuses, aga enda sõnul pole tal Londonis isegi autot.

"Londonis ei ole kunagi olnud mul autot, sõidan jalgrattaga, jalutan, jooksen. Ja samuti, kui olen Tallinnas, siis minu kontor on kohe siin lähedal ja autoga sõidan nädalavahetuseti, kui minna Tartusse," nentis ta.

Aga selline elustiil, arvestades teie jõukust, te võiks elada ju ilmselt palju luksuslikumalt, kui kanda teksapükse ja triiksärki?

Rikkus on minu aeg ja rikkus on võimalus tegeleda erinevate põnevate asjadega.

Praegu elate Londonis. Kas Eestisse kolimine on ka plaanis?

Ma käin Eestis kogu aeg. Ma tunnen ennast eurooplasena. See, kas me hetkel elame Londonis või Tallinnas või oleme perel külas Saksamaal või Itaalias, minu jaoks on see kõik üks ja seesama maailm.    

Pärast Wise'ist lahkumist on Hinrikus võtnud fookuse invseteerimisele läbi kahe loodud fondi, millest ühes on ta ka ise aktiivselt tegev.

"Minu põhitööks on investeerimisfirma nimega Plural ehitamine. Plural on riskikapitalifond, kus meil on viis partnerit ja me tahame investeerida Euroopa kõige ambitsioonikamatesse ettevõtetesse," sõnas ta.

Kui palju te investeerite Eesti ettevõtetesse ja kui suur see portfell teil tegelikult on?

Plurali portfell on täna 49 ettevõtet. Need on üheksal maal ja esimesel kahel kohal on tegelikult Inglismaa ja Eesti. Kui ma vaatan tehnoloogiasektorit, siis seal ei ole vahet, kuhu investeerida, kindlasti julgetakse investeerida Eestisse ja mujale idapiiri äärde. Ma arvan, et see kindlasti on natuke keerukam, kui me räägime muudest sektoritest. Seal on hirmud suuremad.

On paratamatu, et väljastpoolt vaadates tundub Eesti ohtlikum, aga ma arvan, et siin on oluline aru saada, et meie ise Eestis peame jätkama investeerimist Eestisse, sest kui meie ei investeeri, siis see on sama hea kui allaandmine.

Kas mure on ainult Eestiga või on Euroopa kogu selle sõja tulemusel ikkagi kuidagi nõrgenenud ja konkurentsivõimelt teistega võrreldes väiksem?

Ma arvan, et Euroopa konkurentsivõime irooniliselt on ainult suurenemas, kui me vaatame viimase paari kuu arenguid; kui me vaatame, kuidas Ameerika on kohelnud oma liitlasi. Ma arvan, et tegelikult on praegu Euroopas väga suur võimalus.

Me elame praegu tripolaarses maailmas. Ühel pool on Ameerika, teisel pool on Hiina ja kõik selle vahel. Ja tegelikult kõiksugused vanad kokkulepped, vanad alliansid ei paista enam kehtivat ja see tähendab, et on väga suur võimalus ja väga suur vajadus Euroopas ehitada kõik sõltumatud tööstused. Meil on vaja oma kaitsetööstust, meil on vaja oma energiat, meil on vaja oma kosmosetööstus, meil on vaja oma finantsi ja see on tegelikult väga suur võimalus.

Seda võimalust peaks Hinrikuse sõnul Eesti ära kasutama ja selle nimel ta ka ise pingutab. Sõjaõudused Ukrainast, mis vaatavad vastu ka Azovstali sõdurite näitusel, millest rääkis "Pealtnägija" eelmisel nädalal, kui ka näiteks hiljuti Londoni linnatänaval nähtud kampaania, mis küsib "Kas oled kuulnud Riiast, Tallinnast ja Vilniusest? Kui me hülgame Kiievi, siis sa kuuled…" on pannud Hinrikuse investeerima ka sõjatööstusse.

Millest see kõneleb?

Sõja ohust. Et kui me ei kaitse Ukrainat, järgmisena võib see olla Poola või Läti või Eesti või Soome. Ja see on see, miks meil on vaja ehitada üles oma kaitsevõimekus. Ma arvan, et meil on lihtsalt vaja mõelda. Modernses sõjapidamises on väga palju tehnoloogial põhinevad vahendeid. Ma arvan, et kogu idapiiri me saame edukalt kaitsta, kui me ehitame üles oma drooniarmee. Ja see on see, mida oskavad teha start-upid, kui me vaatame, kui kiirelt käib see tsükkel Ukrainas.

Lahingus on asjad, mis on kolme kuuga ehitatud ja see tähendab, et kogu kaitsetööstuse hangete süsteem, kõik peab muutuma. See on see, mida me peame tegema kiiresti. See on see, kus peavad aru saama Eesti valitsus ja muud valitsused, et see on muutunud.

Meil on vaja ehitada üles oma sõltumatu kaitsetööstus ja see on kohutavalt suur võimalus nii Eestile kui ka Euroopale, osaleda nende ettevõtete loomisel ja teha nende jaoks tehaseid Eestisse, Poola, Hispaaniasse ja Saksamaale.

Aga kas te isiklikult tunnete ka reaalselt sellist sõjahirmu, et Eestisse tulles on mingi murekorts rohkem, kui seal Londonis olles?

Kindlasti ei ole mul murekortsu Eestisse tulles.Kui me räägime hirmust, siis ma arvan, et see hirm ei ole täna, vaid see hirm on tulevikus. Kas see on kahe, kolme, viie või kümne aasta pärast, seda ei tea keegi. Aga mida paremini me valmistume, seda väiksemaks see hirm muutub.

Kuivõrd te poliitikasse usute? Ma vaatasin viimaseid erakondade rahastamise edetabeleid. Viimase viie aasta jooksul olete andnud umbes 200 000 erinevatele erakondadele, Keskerakond ja EKRE millegipärast ei saa teilt raha. Mis teil nende vastu on?

Eks ikka toetame erakondi, kes rohkem on sellise maailma poolt, mis meilegi meeldib: et Eestis oleks avatud, aga stabiilne maailm, et me soodustaksime ettevõtlust, sest lõpuks ainukene asi, mis me majandust kasvatab, on ettevõtlus.

See näitab selgelt teie maailmavaadet või on seal taga ka mingi selline vorst-vorsti vastu kauba tegemine?

Ei ole ühtegi vorsti küsinud, pole ühtegi vorsti pakutud. See on ikkagi pigem selleks, et soodustada nende inimeste võimuletulekut, kes ehitavad maailma, mis ühtib meie vaadetega.

Kas see annab ka sellise telefoniõiguse, ma ei tea, Kristen Michalile helistada? Saate kohe valida või peate tegema paar vahekõnet ka?

Kindlasti pääseb neile ligi, aga ma arvan, et poliitikud suhtlevad kõigi ettevõtjatega.

Ütlen ausalt, Michali numbrit mul telefonis pole, aga kindlasti ma selle numbri sinna kähku saaksin, kui vaja on.

Uus projekt Kasvuhoone

Kuigi igapäevaselt elab Hinrikus Londonis, kus lapsed koolis käivad, siis mõtleb ja töötab ta pidevalt Eesti suunal, olgu selleks mõne aasta eest käima pandud tehnoloogiakool Kood Jõhvi, hiljuti ostetud Liberty mõis Rocca al Mares või ka näiteks kinnisvaraarendus Kopli piirimail Krulli kvartalis. Miljardäri kõige värskem uudis on, et ta tahab Krulli kvartalisse luua Põhja-Euroopa suurima ettevõtluskeskuse Kasvuhoone, mis annaks tõuke järgmistele ükssarvikutele.

"Kasvuhoone on kogu meie kvartali süda, see on selline väga eriline hoone – 15 000 ruutmeetrit läbi mitme korruse, kuhu tuleb palju töökohti. Üle tuhande inimese tuleb siia töötama, siin hakkavad toimuma erinevad programmid. Lisaks tuleb siia erinevaid funktsioone kultuuriliste ja kunstiliste asjade jaoks," avas ettevõtja oma plaane.

Mis huvi on teil ronida kinnisvaraärisse või arendusärisse? Miks te oma käe veel sinna olete pistnud?

Selle asja mõte on, et tahaks teha Eestit natukene suuremaks. Ma arvan, et Kasvuhoone on koht, mis aitab tuua Eestisse uusi teistsuguseid asju ja ma arvan, et väikese riigina meil on vaja luua suhteid muu maailmaga. Lihtsalt tahaks, et siin hakkaks ka ehitatama uusi ettevõtted. Täna on meil kümmekond ükssarvikut, 2035 võiks meil olla 21 sarvikut ja loodetavasti mõni neist saab alguse just siin.