Saatejuht Peeter Kaldre küsis Kohvilt, kuidas peaks suhtuma sellesse, et Venemaa merevägi on asunud oma varilaevastiku laevu saatma.

"See, et Venemaa otsustas saata varilaevastiku laevu Soome lahes oma sõjalaevadega, ei tundu väga jätkusuutlik või väga pikaajaline projekt, sest see on ka tohutu kulu Vene mereväele. Kuid samas ma arvan, et see on üks selline koht, kus on võib-olla väga hea näitlikustada just seda olukorra tõsidust, kuidas olukord tegelikult võib eskaleeruda just selles mõttes, et kui Venemaa saadab oma sõjalaevad seda varilaeva saatma ja siis Läänemere riigid peaksid kuidagi reageerima vajadusel kui see varilaev midagi korda üritab saata. Eskalatsiooni oht kindlasti sellisel juhul suureneb," vastas Kohv.

Jõudu näitas Venemaa ka siis, kui Eesti merevägi soovis kontrollida varilaevastiku tankeri Jaguar dokumente, ent see ei allunud Eesti korraldustele ja samal ajal rikkus Eesti piiri Venemaa hävitaja.

"Siin tasuks üle korrata, et siin Jaguari puhul tegelikult selle Vene hävitaja sattumine sinna kaadrisse oli üsna operatsiooni lõppfaasis ja tegelikult seda operatsiooni käiku ei muutnud," rõhutas Kohv.

Venemaa on tagasi toonud Nõukogude Liidu meetodid

Rääkides erinevatest Venemaa sabotaažiaktidest Euroopas, ütles Kohv, et nende uurimine võtab aega, sest kriminaaluurimine ongi pikk protsess. "Tegelikult peab siin alati meeles pidama, et Venemaa hübriidrünnakute eesmärk on ka see, et need rünnakud paistaksid, kas õnnetusjuhtumina või siis pisikuriteona ja seda uuritakse kohalikul tasemel politsei poolt," lausus Kohv.

"Kui me räägime nendest sabotaažiaktidest või rünnakutest konkreetsete isikute vastu, siis tegelikult selles ei ole midagi uut. Kui vaadata seda, milleks Nõukogude Liit valmistus Külma sõja ajal ja kuidas nad värbasid agente, kes sooritaks rünnakuid isikute vastu, kes on Venemaale kuidagi kahjulikud. See kõik on olnud Nõukogude Liidu sabotaaži käsiraamatus kirjas ja nüüd me näeme selle kordumist," sõnas Kohv.

Kohv on rääkis ka, et Venemaa kasutab üha enam värbamisel sotsiaalmeediat. "See on seotud sellega, et Euroopa riigid üsna in corpore saatsid välja Venemaa luurajad, kes olid riigis diplomaatilise katte all ja see võttis ära võimaluse, et oleks võimalik neid kurjategijaid värvata füüsiliselt kohtudes. Ja liiguti siis sotsiaalmeediasse. Põhiliselt on see Telegrami platvorm, kus toimetatakse," rääkis Kohv.

"Mis sellega on kaasa tulnud, on see, et ära jääb väljaõppe protsess, mis on kahese mõjuga. Ühtepidi on see, et meie teenistused saavad siis paremini nendele tüüpidele jälile, sest nende väljaõpe on puudulik. Nad on pisikurjategijad, kes tingimata ei oska opereerida varjatult. Kuid teistpidi on kaasa toonud sellise ohu, et selliste võimalike operatsioonidega hakkavad tegelema inimesed, kellel puudub igasugune kokkupuude, kas siis laskemoona, relvade või lõhkeainetega. Selle tagajärjed võivad olla väga traagilised," lausus Kohv.

Ukrainas on rindel paigalseis

Küsimusele, kas USA president Donald Trump võib minema jalutada Venemaa ja Ukraina rahu vahendamise protsessist, vastas Kohv, et see võimalus on õhus.

"Selles suunas oleme me tegelikult seda liikumist näinud, nüüd on küsimus selles, kuidas Ameerika sealt minema jalutab. Kas piltlikult öeldes juhe tõmmatakse seinast välja täielikult, mis tähendaks seda, et Ukrainale ei anta ka luureinfot ega lubata näiteks Euroopal osta Ameerika relvi, mida Ukrainale anda. Sellisel juhul oleks seis Ukraina jaoks küll väga halb," sõnas Kohv.

Venemaa viimaste päevade õhurünnakute ja üldise võimekuse kohta ütles ta, et mõneti need õhurünnakud tsiviiltaristu ja tsiviilisikute pihta just kompenseerivadki seda, mis Vene üksustel rindel vajaka jääb.

"Täna on rindel üsna paigalseis, kus Venemaa küll väga suurte kaotuste hinnaga mõningast edasiminekut saavutab, kuid tegelikult rindejoon on üsna staatiline. Ja Venemaa õhurünnakud tsiviilisikute vastu, tagalasse, on ilmselgelt eesmärgiga mõjutada Ukraina ühiskonda ja moraali," ütles Kohv.

"Venemaa võime sõdida Ukrainas ei ole kindlasti lõputu. Siin on erinevad prognoosid olnud. Tõenäoliselt Venemaa üritab teha suurt pingutust just selle aasta sees. Ja pärast seda, aastal 2026 arvatavasti on Venemaal juba suured raskused selle sõja finantseerimisel," sõnas Kohv.

"On ka öeldud, et tegelikult Venemaa sõdib viimast korda Nõukogude Liiduna. Et need Nõukogude Liidu varud, mis Venemaal olid, kui ta Ukrainasse sisse tungis, hakkavad nüüd täielikult otsa saama ja uut sõjatehnikat Venemaa sellises mahus nagu Nõukogude Liit omal ajal ja nii pika aja jooksul sai lattu toota, seda Venemaa täna ei suuda," ütles Kohv veel.