Oluline Ukraina sõjas teisipäeval, 27. mail kell 20.49:

- WSJ: Trump kaalub Venemaale uute sanktsioonide kehtestamist;

- Venemaa droonirünnakute arv langes lõppenud ööl;

- Merz: peame olema valmis sõja venimiseks;

- Zelenski: Venemaal pole mingit kavatsust sõja lõpetamiseks;

- Rootsi annab Ukraina kaitsevõime tugevdamiseks 500 miljonit dollarit;

- Holland saatis Ukrainale viimase partii hävitajaid F-16;

- Leht: USA ja EL ei koordineeri enam Venemaa-vastaseid sanktsioone;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 990 sõdurit.

WSJ: Trump kaalub Venemaale uute sanktsioonide kehtestamist

USA president Donald Trump kaalub juba sel nädalal Venemaale lisasanktsioonide kehtestamist, teatas väljaanne The Wall Street Journal (WSJ).

USA presidendi mõtteviisiga kursis olevate inimeste sõnul võib Trump sellise sammu astuda, kuna on üha enam pettunud Vene režiimijuhis Vladimir Putinis selle korraldatud rünnakute pärast Ukraina vastu ja rahukõneluste aeglase tempo pärast, vahendas WSJ.

Üks allikas ütles USA ärilehele, et piirangud ei hõlma tõenäoliselt uusi pangandussanktsioone, kuid arutatakse muid Putini survestamisvõimalusi, et sundida teda rahuläbirääkimistel järeleandmistele, sealhulgas nõustuma 30-päevase relvarahuga. Samas tõde WSJ, et Trump võib ka otsustada uusi sanktsioone mitte kehtestada.

Lehe andmetel on USA president edututest rahuläbirääkimistest väsinud ja kaalub nendest loobumist, kui viimane katse ebaõnnestub. Jääb ebaselgeks, mis saab siis, kui USA rahuprotsessist taganeb ja kas Ameerika Ühendriigid jätkavad Ukrainale sõjalise abi andmist.

Trump pidas nädalaid vastu survele noomida Putinit selle eest, et too on keeldunud nõustumast Ukraina toetatud relvarahuga. Kuid ametnikud ütlevad, et USA juhi mõtteviisi kujundasid kolm peamist seisukohta.

Esiteks, tema vastumeelsus Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski suhtes, keda Trump nägi sanktsioonide nõudmise kaudu käimasoleva konflikti soodustajana – ehkki Zelenski nõustus relvarahuga.

Teiseks uskus Trump, et lisasanktsioonid Venemaale ei piira tema võimet sõda pidada, vaid raskendavad jõupingutusi USA ja Venemaa majandussidemete taaselustamiseks.

Kolmas tegur – Trump arvas, et tunneb Putinit hästi ja ta eeldas, et Putin lõpetab sõja isikliku teenena talle. Kuid Putini soovimatus kompromisse teha muutis USA presidendi arvamust oma kolleegist, eriti pärast eelmisel nädalal toimunud telefonikõnet, kus Putin keeldus relvarahulepingust.

Trump mõistis pühapäeva õhtul Putini hukka rünnakute eest Ukraina vastu ja ütles ajakirjanikele, et on Kremli liidris ja rahuläbirääkimiste seisus pettunud.

"Ma ei ole rahul sellega, mida Putin teeb. Ta tapab palju inimesi ja ma ei tea, mis kurat Putiniga juhtus. Olen teda juba pikka aega tundnud – temaga alati läbi saanud –, aga ta saadab linnadesse rakette ja tapab inimesi ning see ei meeldi mulle üldse," ütles Trump.

Ta lisas, et Washington kaalub "absoluutselt" Venemaale sanktsioonide kehtestamist.

Hiljem postitas ta, et Putin on "täiesti hulluks läinud".

"Ma olen alati öelnud, et ta tahab KOGU Ukrainat, mitte ainult tükki sellest, ja võib-olla osutub see õigeks, aga kui ta seda teeb, viib see Venemaa allakäiguni!" ütles Ameerika juht.

Ametnik: Türgi välisminister sõidab sel nädalal Kiievisse

Moskvas visiidil viibiv Türgi välisminister Hakan Fidan sõidab sel nädalal Kiievisse, ütles Türgi ametnik teisipäeval uudisteagentuurile AFP.

"Minister kavatseb reisida sel nädalal Kiievisse," märkis ametnik.

Türgil on head suhted nii Venemaa kui Ukrainaga ning varem maikuus võõrustas Istanbul esimesi otsekõnelusi kahe vaenupoole vahel enam kui kolme aasta jooksul pärast Moskva okupatsiooniväe sissetungi ja täiemahulise sõja alustamist oma naaberriigis 2022. aasta veebruaris.

Venemaa süüdistas kõneluste ebaõnnestumises Ukrainat

Venemaa süüdistas teisipäeval Ukrainat õhurünnakute hoogustamises eesmärgiga õõnestada rahuläbirääkimisi ja väitis, et tema enda ulatuslikud rünnakud on "vastulöök" Kiievile.

Washingtoni juhitud katsed sundida vaenupooli rahukõnelusi pidama pole läbimurdeni viinud.

Esmaspäeval korraldas Venemaa Ukrainale suurima õhurünnaku alates täiemahulise agressioonisõja algusest 2022. aastal.

Donald Trump ütles Venemaa massilise õhurünnaku järel, et Vene režiimi juht Vladimir Putin on hulluks läinud.

Venemaa droonirünnakute arv langes lõppenud ööl

Venemaa lennutas ööl vastu teisipäeva Ukraina pihta 60 drooni, mis näitab Moskva rünnakute intensiivsuse järsku langust pärast kolme ööd kestnud ulatuslikke õhurünnakuid. Siiski sai viimastes õhurünnakutes surma kaks ja vigastada 19 inimest.

Ukraina õhuvägi teatas, et Venemaa viimane droonirünnak tabas sihtmärke üheksas asukohas ja selles osales 60 drooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla 43 drooni, samal ajal kui veel kaheksa kadus radaritelt kahju tekitamata.

Vene droonid lasti öö jooksul välja Kurskist, Orjolist, Millerovost ja Primorsk-Ahtarskist, aga samuti ka Venemaa okupeeritud Krimmist.

Donetski oblastis hukkus Venemaa rünnakute tagajärjel Rozkišne külas üks inimene ja Pokrovski linnas sai kaks vigastada, teatas kuberner Vadõm Filaškin.

Sumõ oblastis sai Mõkolajivka kogukonnas naine surma ja kaks tsiviilisikut vigastada, teatas kohalik sõjaväevalitsus.

Hersoni oblastis võttis Venemaa viimase ööpäeva jooksul sihikule 33 asulat, sealhulgas Hersoni piirkondliku keskuse. Rünnakute tagajärjel sai vigastada kaheksa inimest, sealhulgas kaks last, teatas kuberner Oleksandr Prokudin.

Harkivi oblastis said Venemaa rünnakutes vigastada 67-aastane mees Kupjanski linnas ning 63-aastane mees ja 83-aastane naine Mõrne külas, teatas kuberner Oleh Sõnjehubov.

Mõkolajivi oblastis ründasid Vene väed FPV-droonidega Kutsuruba kogukonda, vigastades 80-aastast meest ja 66-aastast naist, teatas kohalik sõjaväevalitsus.

Dnipropetrovski oblastis sai 54-aastane mees Venemaa rünnakus Sõnelnõkove rajoonis vigastada, teatas kuberner Serhi Lõssak.

Zaporižžja oblastis sai kohaliku sõjaväevalitsuse teatel Polohõ rajooni vastu suunatud lennuvälja droonirünnakus vigastada 17-aastane poiss.

Varasemad rünnakud – millest ööl vastu esmaspäeva toimunud rünnak hõlmas Ukraina õhujõudude teatel rekordilist 355 drooni – ajendasid USA presidenti Donald Trumpi ütlema, et Venemaa president Vladimir Putin on hulluks läinud ja ähvardama sanktsioonidega.

Merz: peame olema valmis sõja venimiseks

Saksamaa kantsler Friedrich Merz ütles teisipäeval Soomet külastades, et Ukraina sõda jääb ilmselt venima, kuna Venemaa ei ole huvitatud läbirääkimistest selle lõpetamiseks.

"Sõjad lõpevad tavaliselt ühe või mõlema poole majandusliku või sõjalise kurnatuse tõttu ja selles sõjas oleme me ilmselgelt veel kaugel sellest (olukorrast)", ütles Merz Turus ühisel pressikonverentsil Soome peaministri Petteri Orpoga.

"Seega peame olema valmis [sõja kestma jäämiseks] pikemaks ajaks," lisas Merz.

Zelenski: Venemaal pole mingit kavatsust sõja lõpetamiseks

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeva õhtul, et luureandmete kohaselt puudub Venemaa režiimijuhil Vladimir Putinil ja tema lähikondlastel igasugune kavatsus lõpetada täiemahuline sõda Ukraina vastu.

Zelenski sõnul jagavad seda hinnangut tõenäoliselt ka Ukraina partnerriikide luureteenistused.

"Pidasin täna järjekordse ülemjuhataja staabi kohtumise. Kuulasime luureülevaateid, mis olid väga üksikasjalikud. Arutasime üldist olukorda: sõda ja Venemaa kavatsusi, Venemaa vägede ja nende sõjalis-tööstusliku kompleksi võimeid, samuti meie endi võimet Venemaale survet avaldada ja selle plaane nurjata," rääkis Zelenski oma igaõhtuses videopöördumises.

Ukraina riigipea rõhutas, et avatud allikate ja salastatud luureandmete kohaselt ei kaalu Putin ja tema saatjaskond sõja lõpetamist.

"Praegu puuduvad tõendid, et nad tõsiselt kaaluksid rahu või diplomaatiat. Vastupidi, on palju tõendeid, mis viitavad, et nad valmistavad ette uusi pealetungioperatsioone. Venemaa loodab pikaajalisele sõjale. See on häbematu märk lugupidamatusest kõigi nende vastu maailmas, kes otsivad rahu ja töötavad diplomaatia tõhusaks muutmise nimel," ütles Zelenski.

Riigipea avaldas ka lootust, et Ukraina rahvusvaheliste partnerite luureteenistused näevad sama pilti.

"Olen kindel, et nad näevad sama ja on ülioluline, et nad nad edastaksid need faktid oma juhtkonnale. Praegu on vaja täielikku ausust ja koordineeritud survet Venemaale," seletas Zelenski.

President tõi välja, et hiljutise öise rünnaku käigus lasi Venemaa Ukraina vastu välja ligi 300 drooni, mis on märk, et vaenlane suurendab nii droonide tootmist ja ka kasutamist.

Rootsi annab Ukraina kaitsevõime tugevdamiseks 500 miljonit dollarit

Rootsi eraldas Ukraina kaitsevõime tugevdamiseks 4,8 miljardit Rootsi krooni ehk üle 502 miljoni USA dollari, teatas Rootsi kaitseministeerium esmaspäeval.

Möödunud nädalal andis Rootsi valitsus relvajõududele korralduse suunata annetusi erinevatesse mitmepoolsetesse fondidesse ja algatustesse, mille eesmärk on tugevdada Ukraina kaitsevõimet. Need annetused on osa Rootsi 19. toetuspaketist Ukrainale, mis kuulutati algul välja 31. märtsil ja mille Rootsi parlament kiitis heaks 29. aprillil.

"Need maksed muudavad Ukraina relvajõud ja kaitsetööstuse tugevamaks riiki Venemaa rünnakute vastu kaitstes," ütles Rootsi kaitseminister Pål Jonson.

Rootsi kaitseministeerium teatas eraldi avalduses, et Stockholm pakub toetust mitmetele rahvusvahelise kogukonna loodud fondidele ja algatustele, mis on suunatud logistilise ja tehnilise varustuse hankimisele Ukraina kaitsevõime tugevdamiseks.

Annetused lähevad:

- Demineerimisvõimekuse koalitsioonile üle 10,4 miljoni dollari miinikoristusvarustuse, sealhulgas miiniandurite, sõidukite ja isikukaitsevahendite hankimiseks.

- Droonikoalitsioonile üle 31,4 miljoni dollari erinevat tüüpi mehitamata õhusõidukite ostmiseks.

- Mereväevõimekuse koalitsioonile üle 5,2 miljoni dollari Ukraina mereväe personali väljaõppeks operatsiooni Intercharge raames.

- IT-koalitsioonile üle 3,1 miljoni dollari vajaliku varustuse hankimiseks.

Lisaks sellele kiitis Rootsi valitsus heaks täiendava panuse üle miljardi Rootsi krooni ehk üle 104 miljoni USA dollari niinimetatud Taani mudelisse, mis on logistilise ja tehnilise varustuse hankemehhanism Ukraina kaitsetööstusele.

Stockholm eraldab ka 418 miljonit Rootsi krooni ehk üle 43,7 miljoni dollari materjali hankimiseks, et toetada Ukraina maapealse lahinguvõime arendamist, sealhulgas soomussõidukite hankimist

Lisaks teatas Rootsi kaitseministeerium toetusest laskemoona hankimise algatustele, sealhulgas Tšehhi algatusele (täiendavalt 57,5 miljonit dollarit) ja Eesti algatusele (57 miljonit dollarit).

Rootsi valitsus annab Ukrainale ka üle miljardi Rootsi krooni ehk üle 104 miljoni dollari õhutõrjesüsteemide ja kaugmaadroonide hankimiseks.

Rootsi valitsus kuulutas 31. märtsil välja oma suurima sõjalise toetuspaketi Ukrainale – kokku 1,6 miljardi dollari väärtuses.

Holland saatis Ukrainale viimase partii hävitajaid F-16

Holland saatis esmaspäeval Ukraina poole teele viimase partii oma hävitajaid F-16. Kokku andis Madalmaade Kuningriik Ukraina õhujõududele 24 sellist lennukit, teatas riigi kaitseministeeriumi pressiteenistus.

Märgitakse, et hävitajad on juba lennanud Hollandis asuvast Volkeli õhuväebaasist  Belgiasse, kus need valmistatakse Ukrainale üleandmiseks ette. Lennuväljal viibis ka Hollandi kaitseminister Ruben Brekelmans.

"See on nostalgiline hetk, sest F-16 on olnud meie õhujõudude keskmes aastakümneid. Aga nüüd, kus me läheme üle hävitajatele F-35, ei suuda ma nendele lennukitele paremat kohta ette kujutada kui Ukraina. Arvestades Venemaa igapäevaseid õhurünnakuid, on F-16 Ukraina rahvale eluliselt tähtis. See aitab neil hoida Venemaa agressiooni eemal – ja ka meil," ütles ta.

Hollandi kaitseminister rõhutas, et selliste hävitajatega lendamise väljaõpe võtab tavaliselt mitu aastat, kuid Ukraina piloodid ja tehniline personal omandasid nende kasutamise väga kiiresti.

Minister märkis, et F-16 hävitajad on juba aidanud Ukraina relvajõududel Vene tiibrakette ja droone tõrjuda, päästes seeläbi inimelusid. Ta märkis ka, et neil hävitajatel on "oluliselt paremad lahinguomadused ja suurem stabiilsus õhuvõitluses võrreldes vananenud Nõukogude lennukitega, mida Ukraina armee on seni kasutanud".

Ukraina väljaanne LIGA.net märkis ka, et 15. mail 2025 teatas Norra kaitseminister, et tema riik plaanib 2025. aasta jooksul Ukrainale F-16 lennukite tarnimise lõpule viia – osa hävitajaid on juba Ukrainasse saabunud. 20. mail teatas aga Belgia kaitseministeeriumi juht, et tema riik püüab lubatud F-16 hävitajad Ukrainale enne tähtaega tarnida.  

Leht: USA ja EL ei koordineeri enam Venemaa-vastaseid sanktsioone

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu läbirääkimised Venemaa-vastaste sanktsioonide jõustamise koordineerimiseks on katkenud, muutes tulevikus ühtse joone hoidmise Moskva-vastases strateegia ebakindlaks, teatas Saksa ajaleht Süddeutsche Zeitung (SZ) teisipäeval.

Euroopa Liidu sanktsioonide koordinaator David O'Sullivan tunnistas 20. mail Brüsselis toimunud EL-i välisministrite kohtumisel, et kahe poole vahel ei ole enam suhtlust sanktsioonidest kõrvalehoidmisega võitlemise osas ja et G7 riikide koostöö on selles osas samuti hoogu kaotanud, selgub kohtumise kohta koostatud Saksamaa välisministeeriumi aruandest, millega SZ tutvuda sai ja mida vahendas The Kyiv Independent.

Selline info on vastuolus Saksa ametnike varasemate avaldustega, et EL-i 18. sanktsioonide paketi koostamist koordineeritakse Washingtoniga. Euroopa Liidu juhid on lubanud suurendada survet Moskvale pärast seda, kui see lükkas tagasi Ukraina vaherahu ettepanekud.  

Alates Venemaa täiemahulise agressioonis algusest Ukrainas on USA olnud Moskva-vastaste sanktsioonide režiimi jõustamisel võtmemängija, tehes tihedat koostööd EL-i ja G7 partneritega näiteks sõjaliseks otstarbeks mõeldud materjalide tarnete takistamisel Venemaale ja selle majanduse üldisel piiramisel.

USA president Donald Trump, kes astus ametisse jaanuaris, on aga oma lähenemisviisis Venemaa-vastastele sanktsioonidele olnud ebajärjekindel.

Kuigi Trump ähvardas korduvalt uute majandusmeetmetega, et survestada Moskvat rahuläbirääkimistele, teatas ta väidetavalt Euroopa juhtidele pärast telefonikõnet Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, et ta ei kehtesta uusi sanktsioone, väidetavalt mitte soovides ohtu seada ärivõimalusi Venemaaga.

Pärast seda, kui Trump pühapäeval kritiseeris teravalt Putinit Ukraina linnade vastu suunatud rünnakute eest, teatas Wall Street Journal esmaspäeval, et USA president kaalub taas uusi sanktsioone.

Väidetavalt kaalub Trump samas ka rahupüüdlustest loobumist, kui edusamme ei tehta.

SZ tsiteeritud siseraporti kohaselt näib, et praegustel kaubanduspiirangutel on Venemaa majandusele märkimisväärne mõju ning need on olnud teataval määral edukad sõjaga seotud kaupade voo piiramisel kolmandate riikide kaudu ja Venemaa varilaevastiku tegevuse piiramisel.

Bloomberg teatas eelmisel nädalal, et EL-i koostatav 18. sanktsioonide pakett võib sisaldada meetmeid enam kui 20 Venemaa panga SWIFT-ist lahtiühendamiseks, G7 naftahinna ülempiiri langetamiseks Venemaa toornafta ekspordile 60 dollarilt umbes 45 dollarile barreli kohta, Nord Streami gaasijuhtmete töö taastamise keelustamiseks ja ligikaudu 2,5 miljardi euro (2,84 miljardi dollari) suuruste uute kaubanduspiirangute kehtestamiseks.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 990 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 982 840 (võrdlus eelmise päevaga +990);

- tankid 10 860 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 22 642 (+1);

- suurtükisüsteemid 28 337 (+17);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1397 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1171 (+0);

- lennukid 372 (+0);

- kopterid 336 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 37 853 (+222);

- tiibraketid 3265 (+9);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 49 907 (+64);

- eritehnika 3902 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.