"Me tahame arendada oma majandust ja seda mitmekesistada ning see nõuab investeeringuid väljastpoolt," ütles Gröönimaa majandus- ja maavarade minister Naaja Nathanielsen väljaandele Financial Times (FT).

Küsimusele Hiina poole pöördumise kohta vastas ta: "Me tahame teha koostööd Euroopa ja Ameerika partneritega. Aga kui nad ei ilmu kohale, arvan, et peame otsima mujalt."

Sellised kommentaarid näitavad Gröönimaa soovi saada lääne abi oma majanduse laiendamiseks kaevandussektoris ja turismis, märkis FT.

Gröönimaal asuvad suured, kuid raskesti ligipääsetavad mineraalide, sealhulgas kulla ja vase leiukohad ning saar ise asub geopoliitiliselt olulises piirkonnas Arktikas. Nathanielsen ütles, et kehtiv maavarade arendamise vastastikuse mõistmise memorandum USA-ga – mis allkirjastati Donald Trumpi esimesel presidendiajal – on lõppemas ning et Gröönimaa üritas president Joe Bideni administratsiooni ajal edutult aru saada, kas Washington soovib seda pikendada.

Trump on korduvalt rõhutanud, et USA võib Gröönimaa, mis on Taani poolautonoomne territoorium, potentsiaalselt jõuga üle võtta.

"Me mõneti lootsime, et Trumpi administratsioon on Gröönimaaga maavarade sektori arendamise osas rohkem valmis dialoogiks. [Aga] Me saime natuke rohkem kui palusime, sest meil pole mingit soovi olla ameeriklased," lisas ta.

Nathanielsen ütles FT-le, et pidas Trumpi ähvardusi Gröönimaa üle kontrolli võtta lugupidamatuks ja ebameeldivaks. Tema kommentaarid rõhutavad gröönlaste kasvavat viha Trumpi agressiivse lähenemise pärast 57 000 elanikuga saarele.

Minister ütles, et vaatamata Trumpi retoorikale on Hiina huvi kaevandustehingute vastu vähene – praegu on Gröönimaal ainult kaks Hiina kaevandusettevõtet, kuid mõlemad on vähemusaktsionärid mitteaktiivsetes projektides. Ta oletas, et Hiina investorid võivad end tagasi hoida, kuna nad ei taha käituda provokatiivselt.

Nathanielseni kommentaarid tulevad ajal, mil Gröönmaa andis esimese litsentsi uue kaevandusseadustiku alusel Taani-Prantsuse kontsernile klaaskiu tootmiseks kasutatava mineraali anortosiidi kaevandamiseks.

Lääne-Gröönimaal käivitatava 150 miljoni eurose mahuga kaevandusprojekti ehitus peaks algama juba järgmisel aastal, ütles ettevõtte Greenland Anorthosite Mining tegevjuht Claus Stoltenborg.

Ettevõtte toetajate hulka kuuluvad Gröönimaa riiklik pensionifond, Taani pank Arbejdernes Landsbank ja Prantsuse kaevandusgrupp Jean Boulle.

Gröönimaal on ainult kaks tegutsevat kaevandust, mis toodavad kulda ja anortosiiti, samas kui kahes teises kaevanduses, mis on saanud kaevandusloa, pole tootmine veel alanud.

Nathanielsen ütles, et uus neljapartei koalitsioonivalitsus Nuukis on esmajoones pühendunud Gröönimaa ja gröönimaalaste arenguvõimaluste loomisele ning eelistaks teha koostööd liitlaste ja sarnaselt mõtlevate partneritega.

Kuid ta lisas, et Gröönimaal on raske leida oma kohta lääneliidu muutuvas olemuses.

"Me püüame välja mõelda, milline näeb välja uus maailmakord? Selles mõttes on Hiina investeeringud muidugi problemaatilised, aga teatud määral on seda ka Ameerika omad," ütles ta. "Sest mis on [USA investeeringute] eesmärk?"

Euroopa Liit sobib Gröönimaale hästi, kuna sellel on vähe vajalikke mineraale, lisas Nathanielsen, ning lisaks on sobivad ka EL-i keskkonnareeglid.