Eelmisel kuul teenis Venemaa nafta- ja gaasiekspordist 512,7 miljardit rubla (6,55 miljardit dollarit), mis on 35 protsendi vähem kui aasta tagasi samal kuul. Tulud langesid aprilliga võrreldes 53 protsenti, kuna ülemaailmsed naftahinnad langesid, samal ajal kui rubla tugevnes. Reuters prognoosis Venemaa maikuu tuludeks 520 miljardit rubla.

Venemaa vajab energiamüügi tulusid oma eelarve tasakaalustamiseks ja sõjapidamiseks Ukrainas.

Nafta Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) ja selle liitlaste (OPEC+) vaheliste läbirääkimistega kursis olevad allikad ütlesid Reutersile, et Venemaa on vastu OPEC+ hiljutistele otsustele naftatoodangu suurendamiseks.

Nafta- ja gaasitulud on olnud Kremli jaoks kõige olulisem rahaallikas, moodustades viimase kümnendi jooksul umbes veerandi kuni poole föderaaleelarve kogutuludest.

Vene rahandusministeerium teatas ka, et eeldab, et juuni nafta- ja gaasitulud on 40,3 miljardi rubla võrra väiksemad kui plaanitud.

Naftahindade langus on olnud Venemaale valus, kuna aasta esimese nelja kuu eelarvepuudujääk oli 3,2 triljonit rubla ehk 1,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Venemaa rahandusministeerium tõstis ka 2025. aasta eelarvepuudujäägi prognoosi 0,5 protsendilt 1,7 protsendile SKP-st, olles vähendanud energiatulude prognoosi 24 protsendi võrra pikaajalise madala naftahinna ootuste tõttu.

Rahandusministeeriumi kolmapäevased andmed näitasid, et nafta ja gaasi müügist laekuvad eelarvetulud langesid jaanuarist maini võrreldes sama perioodiga aasta tagasi 14,4 protsenti, ulatudes 4,24 triljoni rublani.

Venemaa Heaolufond kaotas mais umbes kuus miljardit dollarit

Venemaa Riikliku Heaolufondi, kuhu valitsus on varunud eksporditulude arvel raha halbadeks päevadeks, likviidsed varad vähenesid mais 14 protsendi, kuna Ukraina sõjale tehtavad kulutused ja langevad naftahinnad survestavad eelarvet, teatas väljaanne Bloomberg.

Rahandusministeeriumi kolmapäevase teates kohaselt vähenesid fondi kiirelt kasutatavad ressursid ühe kuuga 2,8 triljoni rublani (35,7 miljardi dollarini). See tähendab fondi, millest rahastatakse eelarvet puudujäägi korral, vähenemist 453,8 miljardi rubla (5,8 miljardi dollari) võrra.

Alates Venemaa täiemahulisest sõjalisest sissetungist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on fondi likviidsed varad Bloombergi arvutuste kohaselt vähenenud 68 protsenti.

Plaanid täiendada reserve sel aastal nafta- ja gaasitulude ülejäägiga on nurja läinud toornafta hinna languse tõttu, mille on käivitanud USA presidendi Donald Trumpi kaubandussõda.