Venemaa riigieelarve, millest ligikaudu kolmandik tuleb naftast ja gaasist, võib 2025. aastal olla oodatust koguni 2,5 protsenti väiksem, kui toornafta hinnad jäävad praegusele tasemele. See sunniks Kremli suurendama laenamist, kärpima mittesõjalisi kulutusi või vähendama oma järelejäänud reserve.

Venemaa peamise ekspordiartikli - Uurali toornafta - keskmine hind on pärast USA presidendi tollimaksu uudiseid ja OPEC+ koalitsiooni ootamatut sammu tootmismahu suurendamiseks langenud peaaegu kahe aasta madalaimale tasemele.

Hinnateabeagentuuri Arguse andmetel kaubeldi Uurali toornaftaga neljapäevase seisuga umbes 50 dollariga barreli eest. Venemaa prognoosis oma 2025. aasta eelarves Uurali nafta hinnaks 69,70 dollarit barreli eest.

Hinnalangus suurendab survet Venemaa majandusele, mis sel aastal peaks sõjaga seotud kulutuste tõttu aeglustuma.

Moskva on juba kasutanud osa oma riiklikust investeerimisfondist, et toetada majandust pärast Putini täiemahulise sissetungi Ukrainasse.

Venemaa ametnikud on samuti väljendanud muret naftahinna languse pärast.

"See näitaja on meie jaoks eelarvetulude seisukohalt väga oluline... Olukord on äärmiselt muutlik, pingeline ja emotsionaalselt laetud," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ajakirjanikele.