"Sellel administratsioonil on hoopis teistmoodi vaade sellele konfliktile," ütles Hegseth. "Me usume, et läbirääkimiste kaudu saavutatav rahumeelne lahendus on mõlema poole ja meie riigi parimates huvides."

Otsus tähendab, et Ukraina saab vähem relvasüsteeme, seismaks vastu Venemaa rünnakutele.

USA on alates 2022. aasta veebruarist, mil Venemaa alustas täiemahulist sõda Ukraina vastu, andnud Kiievile rohkem kui 66 miljardi dollari ulatuses abi.

Esindajatekoja rahaeralduskomisjoni kaitsekulutuste alamkomisjoni liikmed küsisid Hegsethilt ka Ukraina droonirünnaku kohta Vene sõjalennuväljadele, mille käigus hävis või sai kahjustada arvukalt pommituslennukeid.

USA kaitseministri sõnul oli rünnak Washingtoni jaoks ootamatu ning kujutas endast märkimisväärset edasiminekut droonisõjas.

Rünnak pani Pentagoni droonikaitset ümber hindama, et "me poleks sellise ohu ja rünnaku suhtes haavatavad", ütles Hegseth.

Ta lisas, et kaitseministeerium õpib Ukraina kogemusest ja keskendub sellele, kuidas oma sõjalennuvälju paremini kaitsta.

Teisipäevane kuulamine kongressis oli esimene, kus seadusandjatel oli võimalus küsitleda president Donald Trumpi kaitseministrit pärast tema ametisseastumist. Sel nädalal on kavas veel kaks kuulamist, kus Hegsethil tuleb kongresmenide küsimustele vastata.

USA president Donald Trump peatas jaanuaris, oma teise ametiaja alguses Kiievile uute sõjaliste abipakettide heakskiitmise.

Pärast Trumpi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnelust veebruaris ovaalkabinetis toimunud kohtumisel peatas USA ajutiselt kogu sõjalise abi Ukrainale.  

Zelenski kinnitas hiljutises intervjuus, et USA suunas 20 000 algul Ukrainale mõeldud droonivastast raketti hoopis Lähis-Idas asuvatele Ameerika vägedele.