Komisjoni ettepanekus sätestatakse, kuidas seadusesse kinnitada Euroopa Liidu (EL) 2022. aastal, pärast Ukraina täiemahulise sõja algust, antud lubadus lõpetada energiasuhted Venemaaga.

Reutersi poolt nähtud ettepaneku kokkuvõttes öeldi, et liit kehtestab alates 2026. aasta 1. jaanuarist Venemaa torujuhtmegaasi ja veeldatud maagaasi impordikeelu – kuid teatud lepingute puhul oleks tähtaeg pikem.

Enne 2025. aasta 17. juunit allkirjastatud lühiajalistel lepingutel oleks üheaastane üleminekuperiood ehk kuni 2026. aasta 17. juunini.

Pikaajaliste lepingute alusel toimuv import keelustataks alates 2028. aasta 1. jaanuarist – see lõpetaks sisuliselt EL-i poolt Vene gaasi kasutamise, seisab kokkuvõttes.

Sellistel ettevõtetel nagu Prantsuse TotalEnergies ja Hispaania Naturgy on Venemaaga sõlmitud veeldatud maagaasi (LNG) kaubanduslepingud, mis ulatuvad 2030. aastateni.

Reuters teatas varasemalt, et järk-järgult keelatakse ka EL-i veeldatud maagaasi terminalidel teenuste osutamine Venemaa klientidele ning Vene gaasi importivad ettevõtted peaksid avaldama oma lepingute kohta teavet EL-i ja ka riiklikele ametiasutustele.

Plaanid võivad enne avalikustamist veel muutuda, märkis väljaanne.

Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Dan Jorgensen ütles esmaspäeval, et meetmed on kavandatud juriidiliselt piisavalt tugevana, et ettevõtted saaksid oma lepingute lõpetamiseks tugineda vääramatu jõu klauslile ehk ettenägematule sündmusele.

"Kuna tegemist on keeluga, siis ettevõtted ei satu juriidilistesse probleemidesse. See on vääramatu jõud, nagu see oleks ka sanktsiooni korral," ütles Jorgensen ajakirjanikele.

Komisjon plaanib Slovakkia ja Ungari vastuseisust mööda minna

Slovakkia ja Ungari, kes on püüdnud säilitada Venemaaga tihedaid poliitilisi sidemeid, impordivad endiselt Venemaa gaasi torujuhtme kaudu ja väidavad, et alternatiivsetele lahendustele üleminek tõstaks energiahindu. Nad on lubanud blokeerida Venemaa energiale kehtestatavaid sanktsioone ning on ka impordikeelule vastu.

Et vastuseisust mööda minna, tuginevad komisjoni ettepanekud EL-i õiguslikule alusele, mis võimaldab otsused vastu võtta Euroopa Parlamendi suurendatud kvalifitseeritud häälteenamusega ehk 15 riigi, mis esindavad vähemalt 65 protsenti liidu populatsioonist.

Kuigi enamik teisi EL-i riike on keelule toetust avaldanud, ütlesid ametnikud, et mõned importivad riigid on väljendanud muret lepingute lõpetamise tõttu ettevõtetele tekkivate rahaliste karistuste pärast.

Ligikaudu 19 protsenti Euroopa gaasist tuleb endiselt Venemaalt TurkStreami torujuhtme ja veeldatud maagaasi saadetiste kaudu – seda on umbes 45 protsenti vähem kui enne 2022. aastat.

Belgia, Prantsusmaa, Holland ja Hispaania on nende riikide hulgas, kes impordivad Venemaalt LNG-d.

Prantsuse tööstusminister Marc Ferracci ütles esmaspäeval ajakirjanikele, et riik toetab ettepaneku põhimõtet täielikult, kuid plaan peab tagama ettevõtetele turvalisuse.