Mitmed Trumpi silmapaistvad vabariiklasest liitlased on sattunud ebatavalisse olukorda – nad on vastuolus presidendiga, kes muidu jagab suures osas nende isolatsionistlikke väärtusi.

Trumpi endine nõunik Steve Bannon kutsus üles vaoshoitusele USA sõjalise sekkumise suhtes järjekordsesse konflikti.

"Me ei saa seda uuesti teha," ütles Bannon ajakirjanikele. "Me lõhume riigi tükkideks. Me ei saa endale lubada teist Iraaki."

Vabariikliku Partei tiib, mis ei poolda sõjalist sekkumist väliskonfliktidesse, jälgib ärevusega, kuidas Trump on Iraaniga rahumeelse diplomaatilise kokkuleppe otsimise asendanud võimaliku sõjalise sekkumisega. USA liitumine konfliktiga tähendaks ka muu hulgas 13 600-kilogrammise pommi kasutamist, rõhutab väljaanne.

Kriitika näitab vastuseisu, millega Trump võib silmitsi seista oma toetajaskonna nii-öelda MAGA (lühend Trumpi loosungist Make America Great Again – toim) tiiva poolt, kui ta USA otseselt sõjalisse konflikti seob. Iraan on hoiatanud, et sellel sammul oleks ameeriklaste jaoks "suured tagajärjed", täpsustamata, mis need võiksid olla.

Trumpi otsus konflikti astuda oleks järsk kõrvalekalle tema tavapärasest ettevaatlikkusest välissuhetes. See võib mõjutada tema püüdlusi edendada suhteid Pärsia lahe piirkonnas ning juhtida tähelepanu kõrvale tema pingutustelt pidada läbirääkimisi Ukraina sõja lõpetamiseks ning ka kaubanduskõnelustelt teiste riikidega.

MAGA liikumine mängis olulist rolli Trumpi 2016. ja 2024. aasta võidukalt lõppenud presidendivalimiste ajal ning on tema jaoks endiselt äärmiselt oluline, kuigi USA põhiseadus takistab tal kolmandaks ametiajaks kandideerimast.

Selle valijabaasi ärritamine võib Trumpi populaarsust õõnestada ja mõjutada seda, kas vabariiklased säilitavad 2026. aasta vahevalimistel kongressis kontrolli.

Kolmapäeval küsimusele vastates tundus Trump olevat mures, et osa tema toetajaskonnast võib talle selles küsimuses selja pöörata, märgib Reuters.

"Minu toetajad on minusse täna rohkem armunud ja mina olen neisse isegi rohkem armunud kui valimiste ajal," ütles Trump Valges Majas ajakirjanikele. "Ma tahan ainult ühte asja: Iraanil ei tohi olla tuumarelva."

Ta ütles, et mõned tema toetajad "on praegu veidi õnnetud", kuid teised nõustuvad temaga, et Iraanist ei tohi saada tuumajõudu.

"Ma ei taha võidelda. Aga kui on valida, kas nad võitlevad või omavad tuumarelva, siis tuleb teha seda, mida vaja," ütles Trump.

Marc Short, kes oli Trumpi esimesel ametiajal tema õigusasjade direktor, nimetas Iraani-küsimuses Trumpi parteis valitsevat lahkheli üsna suureks. Ta ütles, et tema arvates jäävad Trumpi baasvalijad erimeelsustest hoolimata tema poolele.

"Lahkhelid tulevad praegu ilmselgelt avalikuks, aga lõppkokkuvõttes arvan, et enamik presidendi järgijaid on talle lojaalsemad kui ükskõik millisele maailmavaatele," ütles ta ning lisas, et Iisraeli toetamine võiks Trumpi poliitiliselt aidata.

Traditsiooniliselt konservatiivsed valijad pooldavad Iisraeli toetamist.

Märtsis tehtud Reutersi küsitluses nõustus 48 protsenti vabariiklastest väitega, et USA peaks kasutama oma sõjalist jõudu Iisraeli kaitsmiseks ohtude eest, olenemata sellest, kust ohud tulevad. 28 protsenti ei nõustunud, et USA peaks sõjalisel teel Iisraeli toetama. Demokraatide seas oli sellega nõus 25 ja vastu 52 protsenti.

Rahvusvahelised eksperdid leiavad, et Iraan kavatseb Teherani eitustest hoolimata tuumarelva välja töötada. Iisrael näeb selles endale eksistentsiaalset ohtu. Samuti väidavad USA ametnikud, et kui Iraanil oleks tuumarelv, vallandaks see Lähis-Idas tuumarelva võidujooksu.

Populaarse taskuhäälingu "War Room" saatejuht Steve Bannon ütles, et "iisraellased peavad alustatu lõpule viima" ning et Trump peaks USA sekkumise üle peetavaid arutelusid aeglustama ja oma otsustusprotsessi selgitama.

"See on üks maailma vanimaid tsivilisatsioone, 92 miljoni inimesega. See pole midagi, millega mängitakse. Sa pead selle sellisel tasandil läbi mõtlema ja Ameerika rahvas peab olema pardal. Sa ei saa seda lihtsalt neile kaela visata," ütles Bannon.

Ka teised hääletad Trumpi liitlased on sarnaseid muremõtteid väljendanud – näiteks endine Fox Newsi saatejuht Tucker Carlson ja USA esindajatekogu liige Marjorie Taylor Greene.

"Igaüks, kes toetab USA otsest sekkumist Iisraeli ja Iraani sõtta, ei ole Ameerika Esimesena/MAGA," ütles Greene pühapäeval sotsiaalmeedia postituses. "Meil on välissõdadest kõrini. Kõigist neist."

Kuid teine ​​Trumpi liitlane, Lõuna-Carolina vabariiklasest senaator Lindsey Graham, ütles teisipäeval Fox Newsis, et loodab, et Trump aitab Iisraelil "töö lõpule viia", sest Iraan kujutab endast "eksistentsiaalset ohtu meie sõpradele Iisraelis".

Lahkheli tuli täielikult ilmsiks, kui Carlson teisipäeval oma saates Texase vabariiklasest senaatori Ted Cruziga vaidlema hakkas. Klipp Carlsoni intervjuust Cruziga hakkas internetis hoogsalt levima. Carlson kritiseeris teravalt senaatorit Iraani režiimivahetuse soovi pärast, kuid Cruz avaldas presidendile toetust.

"Sa ei tea Iraanist mitte midagi!" ütles Carlson Cruzile.

"Ma ei ole Tucker Carlsoni tüüpi Iraani-ekspert," vastas Cruz.

"Te olete senaator, kes nõuab valitsuse kukutamist," lausus Carlson selle peale.

Asepresident JD Vance püüdis esmaspäeval presidenti kaitsva sotsiaalmeediapostitusega jutte lahkhelidest vaigistada.

"Inimestel on õigus olla mures välissuhete pärast, vaadates viimase 25 aasta idiootlikku välispoliitikat. Aga ma usun, et president on selles küsimuses teatud usalduse välja teeninud," ütles ta.

Nüüd ootavad nii Trumpi liitlased kui ka vastased tema otsust. President ütles kolmapäeva pärastlõunal, et tal on ideid edasise tegutsemise kohta, kuid lõplikku otsust pole ta veel langetanud.