Rutte on saanud NATO liikmete laialdase toetuse, et aastaks 2030 suunatakse otsesteks kaitsekulutusteks 3,5 protsenti SKT-st ja lisaks veel 1,5 protsenti julgeolekuks vajalikule taristule, nagu teed ja sillad.

Sanchez märkis, et viie protsendiga kiirustamine aeglustaks Hispaania majanduskasvu, kasvataks võlga, suurendaks inflatsiooni ja sunniks ära jätma investeeringuid olulistesse valdkondadesse nagu haridus, tervishoid ja tehnoloogia.

Ta hoiatas, et Hispaania nagu ka teiste NATO riikide jaoks on viie protsendi saavutamine võimatu, sest see saab tulla ainult keskklassi maksude tõstmise ning avalike teenuste ja sotsiaaltoetuste kärpimise hinnaga.

Sanchez tõstatas ka küsimuse raha võimaliku kulutamise kohta. Ta hoiatas, et viie protsendi eesmärgi saavutamine paneks NATO liikmeid ostma varustust, mis omavahel kokku ei sobi ning suunama olulise osa ressurssidest Euroopast välja, pidurdades sellega oma kaitsetööstuse arendamist.

Viie protsendi suunamist kaitsekuludesse on nõudnud USA president Trump ja mõne liikmesriigi tõrksus seda eesmärki toetada muudab järgmisel nädalal toimuva tippkohtumise, kus selles eesmärgis kokku leppimine oleks keskne teema, ilmselt keeruliseks.

Niigi on kolmeks päevaks plaanitud kohtumist lühendatud kahe ja poole tunni peale, et president Trump ära ei tüdineks ja enne lõppu minema ei läheks, nagu juhtus sel nädalal demokraatlike tööstusriikide rühma G7 tippkohtumisel.

Trump ütles G7 kohtumise ajal Kanadas, et peab Washingtoni tagasi sõitma Iisraeli ja Iraani konflikti lahendamiseks. Kuid aruteludega kursis olevate inimeste sõnul ärritas Trumpi Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni visiit Gröönimaale, kus Macron avaldas vastuseisu Trumpi plaanidele saar üle võtta. Samuti ei olnud USA presidendil huvi kohtuda Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, mis oli plaanitud G7 kohtumise viimasele päevale.

NATO tippkohtumine Haagis on järgmisel kolmapäeval, 25. juunil.