USA vabariiklasest president Donald Trump on nõudnud liitlastelt viie protsendi sisemajanduse kogutoodangust (SKT) eraldamist kaitsele. Mitu diplomaati ütlesid, et lubadus võtta selline kohustus avaldatakse tippkohtumisel Haagis.

Liitlased jõuavad selle kohaselt järgmise kümnendi jooksul kohustuseni eraldada 3,5 protsenti oma SKT-st otsesteks sõjalisteks kulutusteks ning täiendavalt investeerida 1,5 protsenti SKT-st vabama tõlgendusega kategooriale "kaitsega seotud" kulutused, näiteks eraldised taristu arendamiseks ja küberjulgeoleku valdkonnale.

Hispaania peaminister Pedro Sánchez ütles, et tema riik sai erandi alliansi viieprotsendise kaitsekulutuste nõude asjas.

"Hispaania sõlmis just leppe NATO-ga, mis lubab meil austada oma kohustusi atlandiülese alliansi ees ilma oma kaitsekulutuste tõstmiseta viiele protsendile sisemajanduse kogutoodangust," ütles Sánchez kõnes Moncloa paleest.

Sánchez ütles neljapäeval, et NATO eesmärk tõsta kaitsekulutused viie protsendini aastasest majandustoodangust oleks Hispaania jaoks "ebamõistlik".

Haagi tippkohtumine keskendub ühest küljest Trumpi nõudmistele, et teised NATO liikmesriigid peavad kandma senisest märksa suuremat koormat ja teisest küljest sellele, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu sunnib Euroopat ise oma julgeolekut oluliselt suurendama.

Saksamaa ja Poola on nende riikide seas, mis toetavad viie protsendi sisemajanduse kogutoodangust (SKT) eraldamist kaitsele. Tegemist on ülimalt suure hüppega kahelt protsendilt, mis seati 2014. aastal miinimumnõudeks, kuid Hispaania seisab vastu liitlastelt selliste vastutulekute nõudmisele.

"Hispaania jaoks oleks viie protsendi eesmärgi võtmine mitte ainult ebamõistlik, vaid ka kontraproduktiivne," kirjutas Sánchez NATO peasekretärile Mark Ruttele saadetud inglise keelses kirjas neljapäeval.

Sánchez ütles, et iga NATO liikmesriik peab investeerima erineva suurusega summa, mis vastaks nende sõjaliste võimekuste puhul võetud eesmärkide täitmisele. Hispaania valitsusjuhi hinnangul piisaks kuningriigi sõjaväe jaoks 2,1 protsendist SKT-st.

Hispaania ei taha piirata teiste NATO liikmete kaitsekulutuste ambitsioone, kuid püüab taotleda tippkohtumisel märksa paindlikumat lepet, ütles Sánchez.

Aastal 2024 oli Hispaania kõige väiksema protsendi SKT-st kaitsekulutustele teinud alliansi liige ning oli seetõttu ühtlasi Trumpi raevukate rünnakute sihtmärk.

Sánchez teatas veidi aega tagasi, et Hispaania eraldab sel aastal enam kui 10 miljardit eurot uuteks kaitsekulutusteks, et jõuda sel aastal minimaalse kaheprotsendise lävendini.

Sánchez väitis, et kaitsekulutuste oluline suurendamine viiks Hispaania kiirustades ostma kaitsealast varustust, mis omakorda võib tuua kaasa rea tehnilisi väljakutseid ning takistada seeläbi Euroopa varustajatel arendamast välja oma tööstusstandardeid.

Suur laristamine seaks omakorda ohtu majanduse kasvamise, kuna kerkiks välisvõlg ning suureneks inflatsioon. Samuti suunataks investeeringuid eemale olulistest valdkondadest, nagu tervishoid ja haridus, hoiatas Hispaania valitsusjuht.

"Kui me tõeliselt tahaksime suurendada tegelikku kulutamist jätkusuutlikul viisil, siis meie peamine eesmärk peaks olema tagada, et meie majandused kasvaksid olulisel määral," sõnas ta.

NATO tippkohtumine leiab aset 24.-25. juunini Hollandis Haagis.