Virginia ülikooli rektor Ryan teatas reedel kooliga seotud inimestele, et astus tagasi pingete tõttu Trumpi administratsiooniga. Ryan sattus justiitsministeeriumi kriitika alla seoses tema väidetava keeldumisega DEI (i.k. diversity, equity, and inclusion) programme lammutada, ütles asjaga tuttav isik.

Ta rääkis, et justiitsministeerium on ähvardanud peatada ülikooli föderaalne rahastamine, kui see programmidest ei vabane ning ülikool on justiitsministeeriumiga iga päev suhelnud, et arutada, kuidas edasi minna.

"Ma ei saa teha ühepoolset otsust võidelda föderaalvalitsusega ainult selleks, et päästa omaenda töökoht," ütles Ryan e-kirjas. "Selline tegu oleks mitte ainult ebaviisakas, vaid mõjuks ka iseka ja enesekeskse suhtumisena sadadesse töötajatesse, kes kaotaksid oma töökohad, teadlastesse, kes kaotaksid oma rahastamise, ja sadadesse üliõpilastesse, kes võivad kaotada rahalise abi või kellelt võidakse viisad ära võtta."

Trumpi administratsiooni surve Virginia ülikoolile peegeldab valitsuse kampaania laienemist kõrghariduse ümberkujundamisel. Valitsus on liikunud antisemitismi süüdistustest edasi laiemate rünnakuteni DEI programmide vastu.

Neljapäeval algatas justiitsministeerium California ülikoolisüsteemi suhtes kodanikuõiguste uurimise. Justiitsministeerium uurib, kas California ülikoolid diskrimineerisid tööle kandideerijaid, töötajaid ja teisi rassi ning soo alusel, selgub justiitsministeeriumi kodanikuõiguste osakonna juhataja Harmeet Dhilloni kirjast California ülikooli rektor Michael Drake'ile.

Dhilloni juhitud osakond suhtleb enam kui 50 riigi tippülikooliga – lisaks 20 meditsiini- ja õigusteaduskonnaga – ning otsib teavet nende DEI programmide, ülikoolilinnakutes esineva antisemitismi käsitlemise ja muude võimalike kodanikuõiguste rikkumiste kohta, ütles asjaga tuttav isik. Osakond kahtlustab, et paljud ülikoolid ei järgi administratsiooni mõtteviisi nendes küsimustes, ütles allikas.

Fookuse nihkumine antisemitismilt DEI-le toimus loomulikul teel, sest administratsiooni arvates pooldavad paljud koolid, mis nende arvates antisemitismi tolereerivad, ka DEI programme, ütles allikas.

Mõnes koolis algatati uurimised pärast seda, kui vilistlaste, õppejõudude või vanemate grupid muutsid muudatuste nõudmisel häälekaks. Virginia ülikoolis on hästi organiseeritud vilistlasrühm nimega Jeffersoni Nõukogu juba aastaid kampaaniat teinud, et sundida kooli nõukogu Ryanit ametist tagandama, väites, et ta ei ole suutnud ülikooli DEI-aparaati lammutada.

Nende võitlus sai hoogu juurde, kui Virginia vabariiklasest kuberneri Glenn Youngkini ametisse nimetatud inimesed moodustasid juhatuses enamuse.

President Trumpi ajal on Valge Maja otsustanud, et organisatsioonid, mis on valitsusega ärilises suhtes, peavad võtma seisukoha, et DEI on föderaalseaduse vastane.

"Valitsus on võtnud seisukoha, et DEI on ebaseaduslik ja diskrimineeriv," ütles Jeffersoni Nõukogu president Joel Gardner.

Justiitsministeeriumi osakonnajuht Dhillon saab pidevalt vihjeid ülikoolide väidetava suutmatuse kohta Trumpi administratsiooni soovitud suunas muutusi teha. Ta saab tohutus hulgas teavet seadusandjatelt, professoritelt ja töötajatelt. Dhillon kasutab ka sotsiaalmeediat, et tuvastada juhtumeid, mida ta peab problemaatilisteks. Seejärel alustab tema meeskond uurimisi, kuid uurimisega edasiliikumiseks vajab osakond inimesi ülikooli seest, et nad jagaksid vahetuid teadmisi, ütles asjaga tuttav isik.

"Jim Ryan on kogu oma karjääri rajanud sellele, mis oli akadeemiline koodeks, mis oli DEI, aga nüüd seda enam ei ole. Seega arvan, et on aeg uue juhtkonna jaoks, kes on valmis föderaalseadusi järgima," ütles Dhillon CNN-ile. Dhillonil on ka endal Virginia ülikoolis omandatud õigusteaduse kraad.

Ryani tagasiastumine tekitas kõrgharidusjuhtides ja Demokraatliku Partei ametnikes ärevust.

"See on Virginia ülikooli jaoks kurb päev ja ka kõrghariduse jaoks üldiselt väga murettekitav," ütles Ameerika Haridusnõukogu president Ted Mitchell. Tema juhitud nõukogu esindab ligi 1600 kolledžit ja ülikooli üle kogu riigi. "Selline föderaalvalitsuse sekkumine riikliku ülikooli siseasjadesse on enneolematu ning põhjendamatu," sõnas ta.

Virginia demokraadist senaatorid Mark Warner ja Tim Kaine mõistsid tagasiastumise hukka, nimetades seda valitsuse sekkumise "pööraseks" näiteks.

Trumpi administratsioon on juba kuid ülikoolidega tegelenud, kuid seni on kõige tugevamalt surutud peale süüdistusi antisemitismis kõrgetasemelistes ülikoolides, nagu Harvardi ülikool ja Columbia ülikool. Valitsus moodustas spetsiaalse töörühma antisemitismi vastu võitlemiseks. Töörühm uuris esialgu kümmet ülikooli ning selle tegevuse tulemusena peatati miljardite dollarite ulatuses föderaalrahastust.

Columbias ülikoolis astus tollane ajutine rektor Trumpiga tekkinud vastuolu tõttu tagasi.

DEI-vastase kampaania aluspõhimõtted pandi paika juba aasta alguses, kui Trumpi valitsuse juhitud haridusministeerium selgitas oma tõlgendust föderaalsest diskrimineerimisseadusest, öeldes, et peab rassi arvestamist töölevõtmise ja vastuvõtmise otsuste tegemisel ebaseaduslikuks. Nõuandes hoiatati ülikoole, et nad seavad ohtu oma juurdepääsu föderaalsele rahastamisele, kui nad rakendavad töölevõtmisel või vastuvõtul rassilisi eelistusi.

Trump andis välja ka täidesaatvaid korraldusi, mille eesmärk oli keelata föderaalagentuurides mitmekesisuse, võrdsuse ja kaasatuse programmid.

Enne kui Trump ametisse astus, tühistas USA ülemkohus 2023. aasta otsusega rassiliste eelistuste kasutamise ülikoolide sisseastumisel. Kohtuasjad on vaidlustanud ka rassi arvestamise stipendiumide andmisel ning ühe föderaalse programmi, mis on mõeldud kümnete miljonite dollarite suunamiseks kolledžitesse ja ülikoolidesse, kus õpib suur hulk hispaania päritolu üliõpilasi.

Võitlus DEI vastu võtab peale rassi sihikule ka muude tunnuste kasutamise mitmekesisuse suurendamiseks – need võivad hõlmata geograafilist päritolu või sotsiaalset klassi, ütles Texase kõrghariduse jurist Scott Schneider.

"See on järgmine laine," ütles Schneider. "DEI vastased väidavad, et kui eesmärk on rassi otsese kasutamise vältimine, on muud tunnused sama halvad, ja see on uus küsimus, millega kohtud maadlevad."