Rahapesu andmebüroo peatas täitmisregistri kaudu pangapäringute tegemise

Rahapesu andmebüroo juht Matis Mäeker ütles, et nende asutus kolmapäevast enam täitmisregistri kaudu pangakontode kohta päringuid ei tee, vaid suhtleb pangaga meilitsi, mis võtab rohkem aega ning raskendab nii rahapesu tõkestamist.
"Täna hommikust saati me pankadele päringuid enam täitmisregistri kaudu ei tee, sest me ei soovi õiguskantsleri mandaati alatähtsustada. Kui õiguskantsler ütleb, et tema hinnangul puudub täitmisregistri kaudu andmete pärimiseks õiguslik alus, siis nii ongi," ütles Mäeker.
Mäekeri sõnul tähendab see rahapesu andmebüroole, et nad saavad kontoväljavõtteid nädala ja pikema hilinemisega, kuna peavad päringuid tegema e-meilitsi.
"Kontoväljavõtted on PDF-i kujul ja me analüüsime neid käsitsi selle asemel, et kasutada tehnoloogilisi lahendusi. See tähendab rohkem ressursikulu ka pankadele, kes peavad ka paberi pinnalt hakkame neile küsimustele vastama. Kogu protsess muutub aeglasemaks ja meie võimekus rahapesu tõkestada muutub ahtamaks," rääkis Mäeker.
"Oleme ühiskonnana sellises olukorras, aga ma siin kedagi ei süüdista, vaid ütlengi, et peame need dialoogid, valideerime ja uuendame mandaate ning vaatame siis, mis on need tööriistad, mida saame siis niivõrd olulise ja Eesti majandust ja meie inimesi kahjustava kuriteoliigiga teha," sõnas Mäeker.
Mäeker selgitas, et probleemipundar seisneb selles, et õiguskantsler ütleb, et seadus ei ole piisavalt täpne ja tema ei saa aru, kas seadusandja on tahtnud rahapesu andmebüroole anda õiguse ka täitmisregistri kaudu päringuid sooritada või mitte.
"Meie leiame, et meil see õigus on," ütles Mäeker.
"Õiguskantsler ütleb nüüd, et tema hinnangul, kuna inimeste põhiõigusi riivatakse nii palju, kui vaadatakse pangakontosid, peaks selline õigus olema sõnaselge. See ongi vaidluse koht. Meie oleme hinnanud ja hindame tegelikult tänaseni, et see oleks põhjendatud, aga õiguskantsler leiab teistmoodi," ütles Mäeker.
Rahapesu andmebüroo on eelmise aasta algusest kuni käesoleva aasta märtsini küsinud täitmisregistri kaudu pangakontode väljavõtteid veidi alla 2000 korra.
Mäeker ütles, et 2000 on päringute koguarv ja ei tähenda iga kord pangakonto väljavõtet.
"Me oleme võib-olla küsinud ka seda, et kes on selle konto tegelik kasusaaja. Mul ei ole täna hetkel käepärast, kui palju me reaalselt oleme pangakontosid küsinud. Taustaks ütlen, et rahapesu andmebüroo saab aastas ligikaudu 15 000 teadet rahapesukahtlusega tehingute kohta eri teatajatelt," sõnas Mäeker.
ERR esitas reedel RAB-ile täiendava päringu küsimusega: kas täitmisregistri kaudu on RAB pärinud isikute konto jt andmeid ainult selliste isikute kohta, kelle suhtes käib täitemenetlus või ka nende isikute konto jt andmete kohta, kelle suhtes täitemenetlust ei toimu?
RAB-i kommunikatsiooni ja koostöö osakonna juhataja Õnne Mets vastas sellele: "See on laiem küsimus sellest, mida kanal võimaldab ja miks. Seetõttu palume pöörduda kanali haldaja ehk justiits- ja digiministeeriumi poole."
Õiguskantsler Ülle Madise kantselei tuvastas kontrolli käigus, et täitmisregistri kaudu pääsevad ametiasutused kohase õigusliku aluseta ligi konto omanike pangasaladusele.
Õiguskantsleri hinnangul on järelevalve päringute esitamise põhjendatuse üle hetkel formaalne ning väline kontroll puudub. Õiguskantsler leidis, et täitmisregistril puudub põhimäärus ning seega puuduvad ka registri kasutamise reeglid.
Toimetaja: Mari Peegel, intervjueeris Janek Salme