Meretuuleparke lähema 10–20 aasta jooksul Eestisse tõenäoliselt ei tule. See ei tähenda, et neid tulevikus ei rajata, kuid esialgu kavandatud finantseerimisskeemi ja suure riigi toetusega neid ei kerki.

Kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga ütles ERR-ile, et praeguseks on jõutud tõdemuseni, et vähempakkumisepõhine mudel suuremahuliste energeetikaprojektide jaoks ei sobi ja see ei käi üksnes meretuuleparkide, vaid ka teiste projektide kohta.

Edasi otsitaksegi selliste projektide jaoks uut rahastamismudelit ja selle väljatöötamine on ette nähtud ka koalitsioonilepingus.

"Tegemist oleks kas sellise garantii või käenduse või mingi laenuinstrumendiga. See instrumendivalik pole veel tehtud, aga see tähendaks seda, et selle eest tuleks maksta tasu ja see makstakse mingil kujul tagasi. Tegemist ei oleks vähempakkumisepõhise toetusskeemiga, nagu me varasemalt oleme teinud," ütles Uiga.

Koalitsioonileping näeb ette, et uus energeetika suurprojektide rahastusmudel peab valmis olema tuleva aasta esimeseks kvartaliks.

"Ja siis selle baasil saab teha järgmised otsused. Suure tõenäosusega on sellise skeemi jaoks vaja ka riigiabi luba, mis tähendab, et seda luba tuleb hakata taotlema," ütles Uiga.

Samal ajal jätkab Elering Eesti-Läti neljanda elektriühenduse merekaabli rajamiseks tehtavaid ettevalmistusi.

Eleringi merevõrgu arendusjuht Priit Heinla ütles ERR-ile, et Saaremaalt läbi mere Läti rannikule kulgev ühendus on otstarbekas sõltumata sellest, kas Liivi lahte meretuulepargid tulevad või mitte.

Heinla sõnul on projekt praegu planeeringute ja ehituslubade staadiumis ehk uuritakse, kas ühenduse loomine on üldse võimalik.

Keskkonnamõjude hindamise aruanne peaks valmima 2027. aastaks. Hoonestusluba meres loodetakse saada 2028. aastal.

"Põhilised eesmärgid, miks seda teha, on esiteks saarte ja Lääne-Eesti võrgu tugevdamine, mis võimaldaks suursaartel toota ja tarbida kaks korda rohkem elektrienergiat kui praegu. Teine põhjus on tuua Eestisse üleüldse odavamat elektrit. Ja loomulikult ka energiaturvalisus ja varustuskindlus, kasvõi seetõttu, et praegu on Eesti ja Läti vahel kolmest ühendusest kaks ühendatud ühte alajaama," ütles Heinla.

Merre on ühenduskaabli ehitamine oluliselt kallim kui maismaal. Heinla sõnul aga on just mere kaudu tarvis minna, sest Läti elektrivõrguga oleks hea uus ühendus rajada Kura poolsaarest lääne pool.

Meretuuleparkide rajamise enda ettevalmistus ei ole asekantsler Jaanus Uiga sõnul maksumaksjale suuri kulusid seni kaasa toonud. Peamiselt protsessiga seotud inimeste töötunnid.

"Lisaks sellele inimeste tööajale ja tehtud analüüsidele selliseid täiendavaid kulusid, mida meil ei oleks olnud vaja teha elektrivõrgu arendamiseks või muudeks tegevusteks, mul küll praegu pähe ei tule," märkis Uiga.