Riigiasutused ei saa enam täitmisregistri kaudu teha pangapäringuid, kui nad pole justiitsministeeriumile tõestanud, et neil on andmetele ligipääsuks õiguslik alus ja pädev järelevalve. Alates eelmise aasta algusest said asutused ligipääsu pangaandmetele õigusliku aluseta, sest täitmisregister võeti kasutusele ilma põhimääruseta. Nii praegune kui ka endine justiitsminister ei tea, kuidas selline asi sai juhtuda, kuid endal nad süüd ei näe.

Õiguskantsler avalikustas möödunud nädalal, et riigiasutused on pääsenud õigusliku aluseta ligi pangasaladusele. Aasta jooksul tehti kümneid tuhandeid päringud täitmisregistri kaudu, mille kasutamise ja järelevalve kord oli jäänud põhimäärusega kinnitamata.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) pani nüüd põhimäärusele allkirja, kuid see ei tähenda, et riigiasutused saaksid kohe täitmisregistrit uuesti kasutama hakata.

"Kõik asutused, riigiasutused, kes seda infovahetussüsteemi on kasutanud, peavad uuesti liituma. Ja nad peavad uuesti liituma sellepärast, et me kontrollime üle, kas on olemas täpselt need õiguslikud alused liitumiseks, kas on olemas sisekontroll," ütles Pakosta.

Pakosta sõnul ei tulnud ta selle pealegi, et täitmisregister võib olla põhimääruseta ja tema eesmärk on asjad korda teha.

"Ma olen väga mures selle pärast, et tõesti on olnud hoolimatust. Ma ütleks hoolimatust inimeste andmete suhtes. Niisugust asja ei oleks tohtinud juhtuda. Niisugust asja ei oleks tohtinud juhtuda ja selleks, et veenduda, et kuskil mujal ka sellist täiesti absurdset jama ei oleks, olengi ma algatanud auditi terves haldusalas, et kontrollida siis kõik kohad üle," lausus Pakosta.

Täitmisregister võeti kasutusele 2024. aasta alguses. Toona oli justiitsminister Kalle Laanet, kelle väitel temani täitmisregistri õiguslike aluste küsimus ei jõudnud. Samas on olemas 2023. aasta detsembris Laaneti allkirjastatud põhimääruse eelnõu, mis mingil põhjusel kinnitamiseni ei jõudnud.

Toonane justiitsminister Kalle Laanet (RE) ütles, et kuuleb õiguslikest puudujääkidest esimest korda.

"Järelikult mingis võtmes seda teemat võidi arutada, aga see, et seal on mingid puudused või et õigusruumis on mingid augud, seda kuulen mina praegu esimest korda. Kas see on kellegi lohakus, kas on kellegi läbi sõrmede vaatamine või lihtsalt teadmatus on hetkel minu poolt vaadatuna väga raske hinnata," rääkis Laanet.

"Ma saan öelda, et loomulikult kõik, mis ministeeriumis toimus tollel ajal oli ka minu vastutus, aga me teame ju ka seda, et ministri lauale jõuavad asjad üldjuhul, mis tuuakse maja poolt ehk ametnikkonna poolt," lisas ta veel oma vastutusest rääkides.

Õigusteadlane Carri Ginter ei näe andmebaaside probleemi ühe konkreetse ministri käkina, vaid see on laiem mure, mis on jäänud erinevates koalitsioonides ja riigikogu koosseisudes tähelepanuta.

"Põhiprobleem on selles, et me oleme loonud erinevaid andmebaase, millel on otseligipääs sinu andmetele, ilma et sinu vastu oleks käimas mingisugune kriminaalmenetlus või muu selline sisuline menetlus. Mina pean teadma, kes minu andmeid vaatab, mis ta nendega teeb, välja arvatud, kui menetluse huvides on seda minu eest varjata," rääkis Ginter.

Justiits- ja digiministeerium alustabki nüüd arendustöid, et täitmisregistri kaudu tehtavad päringud jõuaksid veel sellel aastal andmejälgija teenusesse.