Lastele ohtlikke seeni leidub ka kodumurul

Mürgistusteabekeskuse infoliinile on sel suvel sageli helistatud, sest lapsed on suhu pistnud ussilaka marju ja pruuni peene varrega seeni. Enamik mürgistusjuhtumeid on tingitud lihtsatest inimlikest eksimustest.
Mürgistusteabekeskuse infoliinile on tänavu suvel laekunud mürgiste taimede, marjade ja seentega seoses ligi 60 kõnet. Mürgistusteabekeskuse ennetustööjuhi Kelli Suvi sõnul on enim murekõnesi põhjustanud just laste leitud ussilaka marjad.
"Õnneks on enamik mürgimarju ebameeldiva maitsega ja lapsed ei söö neid korraga palju," selgitas Suvi.
Mürgiste marjade söömisel soovitab mürgistusteabekeskus olukorda hinnata viie marja reegliga – kuni viie marja söömine ei põhjusta enamasti tõsiseid tervisehädasid.
Muru seest leitud seen
Tänavune suvi on olnud vihmane, mistõttu on seenehooaeg saanud varajase alguse. Murekõnesid põhjustavaid seeni ei pea otsima metsast, vaid neid võib leiduda otse kodumurult.
"Palju on helistatud juhtumite tõttu, kus väikelapsed on muru seest leidnud ja suhu pannud pruuni, peenikese varrega seene," selgitas Kelli Suvi. Sellisel juhul tuleb lapse suu puhastada ning jälgida tema enesetunnet.
Tegemist ei ole küll mürgiseentega, kuid lastele võivad sellised seened põhjustada mürgistusnähu sümptomeid.
"Olenevalt söödud seenetüki suurusest ja seeneliigist võib laps oksendada, kuna laste seedesüsteem ei talu hästi seeni. Halvimal juhul võivad ilmneda mürgistusnähud, näiteks peavalu, juba 10–30 minuti jooksul pärast seene söömist," märkis Suvi. Sümptomite ilmnemisel soovitab ta helistada mürgistusteabekeskuse infoliinile.
Rästikud tänavu leebemad
Mürgistusteabekeskuse infoliinile on sel aastal pöördunud 12 rästikuhammustuse ohvrit.
Kuigi rästikute hooaeg kestab oktoobrini, on hammustuste arv seni tavapärasest väiksem.
Eelmisel suvel olid rästikud juuli lõpupoole hammustanud vähemalt 35 inimest. Seega on selle aastaga infoliinile pöördunud rästikuhammustuste ohvreid pea kolm korda vähem.
Lihtsad ja inimlikud eksimused
Suvi sõnul on enim mürgistusjuhtumeid just suviti, eriti väikelaste seas. Kuid tihti ei ole süüdlaseks mitte mürgised marjad või seened, vaid hoopis kodused kemikaalid ja ravimid.
"Enamik mürgistusõnnetuste põhjuseid on sageli lihtsad ja inimlikud eksimused – ravimid on omavahel segi aetud, kemikaalid jäetud kättesaadavale kohale või on laps suhu pistnud maha visatud nikotiinipadja," tõdes Suvi lõpetuseks.
Mürgistuse või selle kahtluse korral ära jää ootama sümptomite ilmnemist, vaid helista kohe mürgistusinfoliinile 16662. Infoliinilt saab nõu eesti, inglise ja vene keeles ööpäev läbi.








