"Erikontrolli hange on lõppenud, hetkel tuli sinna kolm pakkumust erinevatelt advokaadi- ja audiitorbüroodelt. Toimub vastavuse üle vaatamine ja järgmisel nädalal tehakse otsus, siis on vaidlustusaeg ning augusti keskel on plaan minna lepingusse nendega," rääkis Terras.

Erikontrolli maksumus jääb Terrase sõnul samasse suurusjärku varasemate erikontrollidega. "Meediast läbi käinud numbrid on mõned olnud natuke ülepaisutatud praeguste andmete kohaselt," lausus ta.

Erikontrolli eesmärgi järgi keskendub see küsimusele, kuidas on riigiettevõtet 2020. aasta juulist käesoleva aasta mai lõpuni juhitud, kas juhatus on laienemisel järginud kehtivat strateegiat ning kuidas tehtud juhtimisotsused on mõjutanud ettevõtte likviidsust ja kasumlikkust.

Terrase sõnul sõlmitakse leping erikontrolli läbi viimiseks kuue kuu jooksul ning kolme kuu möödudes esitab erikontrolli läbiviija vahearuande.

Riigikontrolör Janar Holm on öelnud, et ei pea erikontrolli läbiviimist vajalikuks ega mõistlikuks, kuna kuue puu pärast saadud tulemused ei aitaks ära hoida ministri kardetud ettevõtte maksejõuetust, vaid pigem kiirendaks täiendavate kulude tegemisel selleni jõudmist.

Terrase sõnul on otsus erikontrolli tellimiseks langetatud kooskõlas asjatundjatega. "Otsustasime teha erikontrolli ja selle juurde me jääme," sõnas ta.

Regionaalminister on algatanud ka postiseaduse muutmise, et vähendada universaalse postiteenuse kahjumlikkust. Terrase sõnul muudab seadusemuudatus õigusraamistust, mida postiga on võimalik teha. Peamiselt on muudatuse keskmes universaalse postiteenuse fondi kaotamine, mis on kaotanud oma eesmärgi, kuna Eesti Post on ainsa pakkujana teeb fondi ise sissemakseid ja taotleb sealt raha.

"Lõpptarbijale see hetkel muudatusi ei tähenda," ütles Terras. "Minu seisukoht on jätkuvalt see, et igas Eesti otsas peab postiteenus olema kättesaadav regulaarselt."