Juuli alguses esitas advokaadibüroo Levin partner ja vandeadvokaat Paul Keres siseministeeriumile ametliku taotluse alustada teenistuslik järelevalve kaitsepolitseiameti (kapo) suhtes, kuna tema hinnangul ei teavita amet sageli inimesi, kes satuvad pealtkuulatud kõnedesse.

Siseministeerium vastas Keresele, et ei alusta kapo suhtes teenistuslikku järelevalvet, tuues põhjuseks, et inimeste privaatsust ei rikutud oluliselt ning et järelevalve mõjutaks praegu käimasolevat Parvel Pruunisilla kohtuasja, kes on ühtlasi ka Kerese klient.

Keres nimetas ministeeriumi põhjendusi aga demagoogiaks, väites, et probleem on seotud tunduvalt rohkemate inimestega, kui tema klient, ning et ministeeriumi tõlgendus "olulisest privaatsuse rikkumisest" ei ole korrektne.

Siseminister Igor Taro sõnul üritab aga Keres oma kliendi kohtuprotsessi mõjutada.

Taro hinnangul on kriitika seoses privaatsuse rikkumise "olulisusega" alusetu.

"Hetkel on see menetleja hinnata, millal on "oluline" riive ja olulise riive puhul tuleb teavitada. Jälitustoiminguks annab ju loa kohus. Sellel on teatud eesmärk ja menetleja saab seda jälitustoimingut teostada ju ainult selles loas ette nähtud eesmärgil," ütles Taro.

"Neid inimesi, kes võivad juhuslikult olla kusagil salvestustes – nende ring võib olla mõnikord juhuslikult ka üpris lai. Keegi ju ei tea, kellega see huviobjekt suhelda võib. Sellepärast ongi olemas selline klausel, et kui tegu on olulise riivega, siis tuleb teavitada," rääkis ta. "Aga peab olema ka teatud reservatsioon, et sellest teavitamisest ei saa omaette protsessi, mis hakkab uurimist takistama ja muudab selle liialt kohmakaks."

ERR küsis, kuidas saab ministeerium riive olulisust hinnata, ilma et oleks läbiviinud järelevalvet.

"See küsimus mingil määral ju lähtub ka ühe inimese subjektiivsest arvamustest, hoolimata sellest, et tegu on advokaadiga. Ministeeriumi vastust ei koosta kunagi üks inimene, ehk siis minister ei kirjuta seda algusest lõpuni, vaid seda ikkagi analüüsitakse mõnevõrra laiemalt ringis ekspertidega ja ka õigusekspertidega," ütles Taro.

"Praegu see õigusruum on selline, et menetlejal tuleb seda olulisust endal hinnata," lisas ta.

Taro lausus, et järelevalveid ei saa hakata tegema lähtuvalt ühe isiku ebapiisavalt motiveeritud ja argumenteeritud pöördumisest.

"Peame vältima seda, et järelevalve menetluses saaks üks osa käimasolevast kohtumenetlusest ja meil ei ole mõtet uskuda seda juttu, et see pöördumine ei ole sellega absoluutselt seotud. See lihtsalt ei ole eluliselt usutav. Igal juhul saan jätkuvalt soovitada advokaadile oma kliendi kaitsmist läbi kohtusüsteemi – kohtusüsteem on meil piisavalt usaldusväärne ja kindel selles osas," rääkis Taro ja lisas, et meedia kaudu antud küsimust lahendada ei saa.

ERR märkis, et Keres eitab, et ta taotlus on seotud Pruunsilla kohtuasjaga.

"Kas teie meelest on see usutav, et ta lihtsalt, ma ei tea, mis põhjusel… mis talle selle mõtte siis pähe tõi, et ta selle palve esitas? Tal on kohtumenetlus pooleli konkreetse kliendiga, ta tõi ka selle näite ise. Ei ole lihtsalt eluliselt usutav, et siin mitte mingit seost ei ole," sõnas ta.

Kunagine siseminister Ain Seppik ja advokaat Carri Ginter siseministeeriumi põhjendustega ei nõustu

Juristiharidusega endine tipp-poliitik Ain Seppik ütles, et taotlus algatada järelevalve oli kahtlemata põhjendatud.

"See on üldreegel, et jälitustegevusest tuleb inimest teavitada – kahjuks õiguskaitseorganid viimasel ajal väga-väga hoiduvad sellest, nad ei taha seda teha. Tingimata oleks tulnud siin kontrollida," lausus ta.

Seppik märkis, et ministeerium ei ole rikkumiste ulatust kindlaks teinud.

"Tõepoolest peab olema oluline rikkumine ja see tuleb kindlaks teha. Kapo ilmselt leidis, et ei ole oluline rikkumine, aga selleks järelevalve ongi. Kõigepealt tuleb järelevalvemenetlust alustada, kontrollida kõiki fakte, mitte öelda nii-öelda käigu pealt, et me ei hakka üldse seda kindlaks tegema, kuna kapo on juba teinud. Minister sisuliselt loobus oma järelevalve funktsioonist kodanike põhiõiguste võimaliku rikkumise puhul, mis minu meelest ei ole lubatav," rääkis ta.

"Siseministeeriumis viimasel ajal mulle tundub üldse, et minister hoidub hirmsasti igasugusest järelevalvest. Ma saan aru, et siseministeeriumis on sellised ametid, keda, võib-olla veidi pelgad, aga järelevalve on seadusesse sisse kirjutatud," sõnas Seppik.

Ta lisas, et politseijuhtide kohtuasja oleks võinud järelevalve ära hoida. "Nii et järelevalvet tuleb teha ja see on ministri seaduslik kohustus. Antud juhul jättis ta selle täitmata," lausus ta.

Seppik ei nõustu ministeeriumi väitega, et inimestel on võimalik esitada kaebus.

"Kaebust on väga raske esitada sellistes tingimustes, kus sa üldse ei teagi, et sind pealt kuulatakse. See on salajane toiming ja selle kohta sa enne informatsiooni ei saa, kui kapo või politsei sulle ametlikult teatab," sõnas ta.

Põhjendust, et järelevalve algatamine oleks sekkumine kohtuasja, nimetas Seppik naeruväärseks.

"Siseministeerium püüab igati õigustada oma ametite tegevust seda tegelikult kontrollimata. Loomulikult see põhjendus on naeruväärne, sellepärast et see asi tuli tõesti välja Pruunsilla asjas ja meedia kaudu. Pruunsilda see tõepoolest ei puuduta, vaid teisi inimesi, kes ei olnud üldse teadlikud, et neid pealt kuulatakse," ütles ta.

"Siseministeeriumi väited, kes püüab igati seda asja kinni mätsida, ei päde. Antud juhul oleks tulnud siiski kontrollida," lisas ta.

Ginter: inimeste mitteteavitamine peaks olema erand, mitte reegel

Advokaat Carri Ginter ütles, et tegemist on palju suurema probleemiga, kui ainult kaitsepolitsei tegevust puudutav.

"Meil on tõsine probleem ühiskonnas, et me ei tea, kes meie andmeid vaatab. Andmebaaside näitel või kes meie telefonikõnesid pealt kuulab," sõnas ta.

"Ma olen ise olnud 25 aastat advokaat ja mind on ühe korra teavitatud minu osalemisest telefonikõnes mingi kriminaalasja raames. Ma elus ei usu, et neid minu telefonikõnedega kokkupuuteid on nii vähe olnud 25 aasta jooksul," lisas Ginter.

Ginter ütles, et ta ei ole Kerese esitatud taotlust lugenud, kuid probleemi näeb ta sellegi poolest. Ta märkis, et inimeste mitteteavitamine peaks olema erand, mitte reegel.

Ginter rääkis, et siseministeerium ei ole hinnanud rikkumiste olulisust.

"Kuidas me teame, kas see rikkumine oli oluline või ebaoluline, kui me ei ole vaadanud, et kuidas see rikkumine välja nägi? Kui me ei ole konkreetsesse kaasusesse sisse läinud ja vaadanud, mis kontekstis neid kõnesid pealt kuulati – kus me siis teame, et see rikkumine ei olnud oluline? Siseministeerium võib oletada, ei ole ju mingit menetlust läbi viidud. Kus ta teab seda, et see ei olnud oluline? Selle selgitamiseks see menetlus peaks olema põhjendatud," sõnas ta.

Siseministeerium tõi vastuses välja, et inimestel on alati võimalik esitada kaebus.

"See on täielik jama," kommenteeris Ginter. "Kui ma ei tea, et minu andmeid on vaadatud, kuidas ma neid kaebuseid siis esitan? Ega tavaline inimene ei käi ju ringi selle mõttega, et saadan iga kuue kuu tagant riigile igaks juhuks mingi kaebuse – palun kontrollida, kes minu andmeid on vaadatud. See ei ole ju reaalse eluga kuidagimoodi seotud.