Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni (RE) sõnul on jutt allveelaevade ümberpaigutamisest pigem retooriline ähvardus, sest strateegilised tuumaallveelaevad peidavad end niikuinii ookeaniavarustes ja nende asukoht pole teada.

"Meil on olulisem sellest tuumalaevade teemast vaadata, mida Trump teeb 8. augustil, mil peaks läbi saama tema viimane ultimaatum Venemaa suunal. Kas järgnevad sanktsioonid, mingi jõulisem tegevus? Aga tuumaallveelaevad on pigem retooriline käik, kui miski, mis oluliselt geostrateegilist olukorda muudaks," kommenteeris Mihkelson.

Julgeolekuekspert Rainer Saksa hinnangul on Trumpi avaldus mõeldud eelkõige sümboolse vastusena Dmitri Medvedevi ärplemisele.

"Praegune kaasus on ikkagi infosõja kaasus, mitte reaalne sõjaline ähvardus. USA teab seda ja Venemaa ka saab sellest väga hästi aru. USA üritab Venemaad korrale kutsuda, et sellised ka ilma reaalse tagamõtteta tuumaähvardused tuleb lõpetada," lausus Saks.

Saks ei usu, et Venemaa oleks huvitatud tuumaeskalatsioonist USA-ga.

"Ma arvan, et Venemaa seda tuumaalast eskalatsiooni USA-ga hetkel mängida ei soovi, kuna see häirib väga paljusid, ka teisi ja seal võib tekkida oht, et mitmed riigid nagu ka Hiina võivad hakata selles küsimuses Venamaad korrale kutsuma," lisas ta.

Varem ka NATO struktuurides töötanud reservkindralmajor Neeme Väli ütleb, et Ohio tüüpi tuumaallveelaev, mis võib vee all veeta kolm kuni neli kuud, on igal juhul tõsine heidutus.

"See võib peale võtta kuni 24 Trident tüüpi raketti, mille laskekaugus jääb ca 4600 miili kanti, nii et ulatuvad päris kaugele ja iga rakett võib kanda mitut tuumalõhkepead," rääkis Väli.

Väli rõhutab tuumaheidutuse puhul usutavuse tähtsust.

"Erinevalt konventsionaalsest relvastusest tuuma puhul ehitatakse sisse teadmatuse moment, et neid jooni väga sirgelt maha ei tõmmata. Just selleks, et tekitada vastases ebamugavust. Me ei tea, kus need laevad täpselt on, kas nad ikka liiguvad sinna, kuhu on mõeldud, aga ma usun, et sõnum jõuab Venemaa juhtkonnale kohale," ütles Väli.