"Sõjaline vaatenurk on toonud Raudse Reini taas rambivalgusesse," ütles ajalehe Gazet van Antwerpen raudteeekspert Herman Welter, lisades, et see aspekt võib nüüd mängida olulist rolli aastakümneid kestnud aruteludes raudtee taaskäivitamise üle, vahendas väljaanne Politico.

Teise maailmasõja ajal vedasid natsid mööda seda raudteed oma vägesid läände. Kui sõjaõnn pöördus, parandasid edasitungivad liitlasväed kiiruga pommitatud ja sabotaažides lõhutud rööpad ja sillad, et saata oma vägesid ida poole, Saksamaale, kirjeldas The Times.

Raudse Reini raudtee (hollandi keeles IJzeren Rijn, saksa keeles Eiserner Rhein) kasutamisest kaubarongiliinina loobuti 1991. aastal, kui selle oluline lõik Hollandi linnast Roermondist Saksamaa piirini kulude kokkuhoiuks suleti.

Osa marsruudist, mis teeb lõunasuunalise ringi ja kulgeb läbi Belgia linna Montzeni, on avatud, kuid ülekoormatud ja sellel on mitu tõusu, mida on rasketel kaubarongidel keeruline ületada.

Kuna kaubavedu Antwerpeni ja Saksamaa vahel kasvab, on eriti Belgia aastakümneid püüdnud võidelda selle taasavamise eest. Saksamaa positiivne, kuid kohustusi mittevõttev seisukoht ja Hollandi valitsuse kõhklused on aga jätnud projekti aastateks ootele, märkis Politico.

Üheks takistuseks, millele ka Haag on tähelepanu juhtinud, on et taasavatud marsruut läbiks 1995. aastal looduskaitsealaks määratud ala. Seetõttu nõudis Holland ühel hetkel, et belglased rahastaksid selle alla raudteetunneli ehitamist.

Kuid nüüd, kuna Euroopa Liidu sõjalise liikuvuse vajadused suurenevad ja teised raudteeliinid seisavad silmitsi läbilaskevõime probleemidega, kasvab surve tegutsemiseks. "See ajab [riike] närvi," ütles kõnelustele lähedal seisev ja anonüümsust palunud liikuvuskonsultant Politicole, lisades, et arutelud kiirenevad.

"See projekt on poliitiline," ütles Belgia transpordiministeeriumi pressiesindaja Thomas De Spiegelaere. "Peaminister [Bart] De Wever on projekti oma juhtimise alla võtnud."

Kõik ei ole aga Raudse Reini raudtee taaselustamisega nõus, lisas Politico. Eriti hollandlased pole vaimustuses. Nende territooriumi läbiv lõik on lühike, samas kui paralleelne, Hollandis kulgev  Betuwe liin ühendab juba Rotterdami Saksamaaga. Vastumeelsusel on ka ärilised juured: Antwerpeni sadam on pikka aega toetanud Raudset Reini, lootes selle abil kõigutada Rotterdami sadama domineerimist piirkonnas.

"Holland on nõus, aga nad pigem saboteeriksid seda seestpoolt," märkis Politicoga rääkinud anonüümsust palunud konsultant. Hollandi valitsus ei vastanud kommentaaritaotlusele.

Belgias valitseb praegu siiski lootus, et sõjaline aspekt kiirendab projekti taaskäivitamist. Kuid nagu raudteeekspert Welter märkis: "Võti on Hollandi käes," lisades, et kui see neile väga vähe või üldse mitte midagi maksma läheb, teeksid nad koostööd.

Welteri sõnul on üks põhjus, miks Holland võib lõpuks nõustuda raudtee taaskäivitamisega, NATO uute kulueesmärkide ja Euroopa Liidu eelarvest lähtuv potentsiaalne rahaline tõuge – EL-i järgmise pikaajalise eelarve ettepanekus võib alates 2027. aastast olla sõjaväelise mobiilsuse jaoks saadaval 17 miljardit eurot.

"Kui EL annab infrastruktuuri ehitamiseks tasuta raha," ütles liikuvuskonsultant, "siis tuleb isegi vastumeelne Holland sellega kaasa."

Arutelud Raudse Reini taaselustamise üle on kestnud aastaid ja on tekitanud vaidlusi selliste küsimuste üle nagu keskkonnaprobleemid. 2003. aastal viisid Belgia ja Holland oma vaidluse raudtee taaskäivitamise üle vahekohtusse, mis otsustas, et Belgia võib taaskäivitamisega edasi liikuda, kuid kannab keskkonnakulud – kusjuures Holland panustab ainult siis, kui see talle kasu toob, kirjeldas Politico. Welter märkis käimasolevate kõneluste kohta, et Berliin näib projekti suhtes toetav, isegi kui see tekitab Saksamaal suuri taristuprobleeme keerulise maastiku tõttu Aacheni linna ümbruses ja 2017. aastal kokku varisenud Rastatti tunneli pärast.

Liin Antwerpeni ja Lääne-Saksamaa linna Mönchengladbachi vahel läbi Hollandi linnade Weerti ja Roermondi avati 1879. aastal. Rongid vedasid toormaterjali, sealhulgas nii palju Antwerpenist pärit puuvilla, et sakslased nimetasid seda "puuvillarongiks".

Kaheksa aastat pärast sulgemist allkirjastasid Belgia ja Hollandi ministrid 1999. aastal vastastikuse mõistmise memorandumi liini taasaktiveerimiseks, kuid kulude jagamises kokkuleppele ei jõutud. Vahekohus kinnitas 2005. aastal Belgia ajaloolist õigust raudteeliiniks Saksamaale läbi Hollandi territooriumi, kuid vaidlused täpse marsruudi ja kulude katmise üle on kestnud sellest ajast saadik.

Raudse Reini sõjaline roll Esimeses maailmasõjas oli piiratud, kuna neutraalne Holland sulges selle, et takistada Saksa sõdurite, relvade ja laskemoona transporti Belgiasse ja Prantsusmaale, märkis The Times.

See raudtee mängis tsiviilelanike jaoks olulist rolli 1914. aasta augusti alguses, kui 18 000 Saksa kodanikku, kellest paljud olid puhkajad, keda sõja puhkemine ootamatult tabas, kasutasid seda, et kiiresti Saksamaale pageda. Pärast sõja lõppu 1918. aasta novembris kasutasid seda koju naasvad Saksa sõdurid ja hiljem Belgia üksused, mis sõitsid seda mööda Reinimaale, mille Saksamaa Versailles' rahulepinguga pidi demilitariseerima ja andma liitlaste okupatsioonivägede kontrolli alla.