Tõusigade aretusühistu juhi hinnangul on olukord juba nii hull, et sel aastal võib Eesti seast tehtud jõuluprae unustada? Kas tõesti?

Tõesti Eestis on praegu kõige tõsisem viirusepuhang, mida varasemalt pole olnud. Meil on nakatunud sigu kümnetes farmides, hukkamisele läheb 55 000 siga. Võrreldes 2015-2017. aastal, kus nakatuti 27 farmis ja hukati 40 000, siis me praegu näeme, et see tõsiselt mõjutab kogu seakasvatust ja ka teisi tarneahela osalisi.

Tuntud tootja ja kaubamärk Frank Kutter teatas, et lõpetavad tegevuse. On teil infot, kui mitu ettevõtet veel seda kaaluvad? Üle 130 ettevõtte on.

Eesti põllumajandus-kaubanduskoda on valitsuse poole pöördunud just selle sama probleemiga, et me teame, et sigade hukkamise kahjud hüvitatakse, kui neil on katk tuvastatud, aga tööstused peavad seda oma kuludega tegema ja hinnanguliselt täna on juba see kulu umbes poole miljoni euro ulatuses ja me olemegi pöördunud valitsuse poole, et see ei ole jätkusuutlik. Ka tööstused vajavad siin tuge, et oma tootmist jätkata. Need sõnumid on sektoris väga muret tekitavad.

Hetkel on hukkamisele määratud 55 000 siga. Alles jääb umbes 250 000. Millal saabub lõplikult kriitiline isevarustatuse piir, kus seakasvatus Eestis ei kata nõudlust?

Neljapäeva hommikuste uudiste valguses hakkab see mõjutama kaubandust ja tarbijaid umbes pooleaastase nihkega, sest põhikarja sead, mis täna hukkamisele lähevad - see vähendab tootmise võimekust. Selgelt seda mõjutab. Meie hinnangul pooleaastane nihe sellel on, aga me loodame, et see katkupuhang suudetakse tegelikult väga kiiresti peatada.

Praegu pole peatamine õnnestunud. Pigem on karta ju hullemat.

Kahjuks küll. Sellega tuleb tõsiselt tegeleda ja see on ka ettevõtjate selge sõnum olnud. Tagajärgedega tegelemine on oluliselt kallim kui ennetamine.

Millal tuleb ikkagi isevarustatuse kriitiline piir?

Kui me vaatame hommikust uudist, kus Eksekos avastati esimene katkujuhtum, siis kogu Ekseko on 45 protsenti Eesti isevarustatuse tasemest. See tähendab seda, et täna, mil Eesti isevarustatuse tase on umbes 72 protsenti, siis see langeb nüüd 37 protsendi peale, mis on ikkagi märkimisväärne langus ja me peaksime väga selgelt muretsema.

Kas reaalne oht toidujulgeoleku on ka hetkel teema?

Ma arvan, et on, sest see näitab väga selgelt, et me peame tegelema toidujulgeoleku igasuguste riskide maandamisega, sest täna me räägime sigade Aafrika katkust. Aasta alguses tulid ju väga murelikud sõnumid, et levib suu- ja sõrataud, linnugripp ja nende probleemidega tuleb tegeleda.