Teilt, kui kaitseministeeriumi kantslerilt, tahaks kohe esimese asjana teada saada, mis siis õigupooolest seal Poolas toimus. Oli see eksinud drooniparv, oli see Venemaa teadlik eskalatsioon või NATO võimakuse reaktsiooni testimine?

Luuremaailmas on ütlus, et üks võib juhtuda, aga kaks ei ole enam juhus. Mahu mõttes enneolematu õhuruumi rikkumine. Selliseid üksikuid, ka Poolast või Rumeeniast läbi suunatud ja Ukraina vastu saadetud droone on ka varem olnud, aga sellises mahus on see erakordne.

Selgelt on see osa sõjast. Sõda Ukraina vastu kestab täiemahulisena juba 2022. aasta veebruarist. Sõda Ukraina vastu on ka sõda Euroopa vastu ehk osalt on ta kindlasti sellega otseselt seotud.

Kas Poola on tõmmatud nüüd sõtta?

Ma arvan, et see on natukene etteruttav. Otsesest relvakonfliktist me ei räägi.

Milline see NATO reaktsioon nüüd on? Kuidas NATO lääneliitlased seda sõnastavad, et mis see siis kokkuvõttes oli?

NATO reaktsiooni saab jagada kaheks - on sõjaline faas ja poliitiline faas. Sõjaline reageering käivitus kohe nagu protseduurid ja reeglid ettenäevad. Reageerisid liitlased ja rääkimata Poola enda lennukitest nii õhuseire kui ka õhutõrje teemal. Õhutõrje üksused ka veel lisaks. Itaalia lennuk, mis meil Ämaris seisab, läks Poolale appi ja kattis Leedu kohalt. See annab info edasi hävitajatele ja maapealsetele õhutõrjeüksustele ehk see tegi oma töö väga hästi.

Poliitiline faas, kus Poola küsis samal hilisõhtul NATO artikkel 4 ja järgmisel hommikul, kui see droonitõrje operatsioon veel praktiliset käis, siis Põhja-Atlandi Nõukogus oli artikkel 4 arutelud. Arikkel 4 diskussioonid annavad tegelikult omakorda sisendi, siis sõjalisse faasi ja sellest järgmine samm ongi see Ida vahimees ehk Eastern Sentry.

Miks ainult neli või viis drooni alla tulistati? Kokku oli neid ju 19. 

See sõltub kõik olukorrast. Iga kaasus, isegi kui droonid tulevad parvena, on unikaalne. See sõltub pilootide otsustest, sõltub keskkonnast ja nendest vahenditest, mis on olemas. Kui on näha, et see droon liigub põllule, siis las ta läheb põllule. Kui ta ei ohusta kedagi, siis lastakse tal kulgeda.

Kas üks põhjus võis olla ka selles, et nendel droonidel ei olnud sõjaotstarbelist lõhkepead küljes?

Seda tol hetkel ei osanud tegelikult keegi öelda. Objektid on õhus, objektid on vaenulikud ja nendega tuleb toimetada nii nagu protseduurid ja reeglid nõuavad.

Saksa ajakirjandusest leidub väiteid, et droonid olid lendamas NATO baaside suunas. On selle kohta infot? Vastab see tõele?

Kui 19 drooni on õhus, tuleb nende kõigiga tegeleda. Kuhu nad teel olid, seda peab tegelikult selgeks tegema uurimine. Jupid, jäänused, elektroonika - kõik see pilt pannakse kokku ekspertide poolt ja tegelikult ka luureandmete pealt. See töö käib.

Kas Venemaa ja Valgevene on võtnud need droonid omaks?

Vene esindaja ÜRO julgeolekunõukogus eitas, aga Venemaa puhul on minu jaoks kogu aeg kehtinud põhimõte, et ära usalda ja kontrolli kogu aeg. Kui sul on tegemist sarivaletajaga ja retsidivistiga, siis minu jaoks Moskva puhul süütuse presumptsioon ei kehti. Tegelikult peaksid nemad võimlema, et tõestada, et need asjad ei olnud nii nagu praegu tundub.

Isegi, kui on kõlanud idast väited, et need droonid olid mõeldud Ukraina tarbeks ja elektrooniline süsteem segas nende trajektoori, siis seda uskuda ei saa?

Igal juhul ka see, kui Venemaa ründab 400 drooniga Ukrainat, on täiesti lubamatu. Suur sõda käib. Meil ei peaks olema sellist kergendust. Me ei tohi lasta oma fookusel tegelikult hajuda. Suur sõda käib Euroopa riigi ja demokraatliku riigi vastu, kes tahab liituda EL-i ja NATO-ga. Igasugused põhjendused, et prooviti tegelikult naabrit klobida... Meie tegelik eesmärk peaks olema veel rohkem Ukrainat abistada.

Väga paljud kriitikud ütlevad, et USA presidendi Donald Trumpi reaktsioon on olnud suhteliselt tagasihoidlik, arvestades siiski, et pea paarkümmend drooni lendas tema hea NATO liitlase territooriumile.

USA suursaadik julgeolekunõukogus kinnitas, et ameeriklased seisavad oma liitlaste kõrval. Ameeriklasi on Poola pinnal brigaadi jagu. Eriesindaja Kellogg, kes oli nädalavahetusel Kiievis, nimetas asju väga õigete nimedega. Tallinnas käis SACEUR, kellelt tulid ka väga kindlad sõnumid, et nad on koos meiega.

On praegune Poola ja liitlaste reaktsioon piisav, et hoida ära tulevikus sama olukorda? 

Uus operatsioon sai reede õhtul välja hõigatud. Siin on tegelikult ju NATO idatiival vägesid tugevdatud Ukraina sõja algusest alates. Tugevdati õhutõrjet ja -kaitset. Juba on siin üksused, meil itaallased kaugmaahävitajatega F35 ning lisaks väga hea kaasaegne ja kvaliteetne õhutõrje. Nüüd esimese reaktsiooniga deklareerisid mitmed NATO liikmed, et nad saadavad Poola hävitajaid juurde, aga sama operatsiooni raames tuleb arvatavasti seirevahendeid ja tõrjevahendeid idatiivale juurde.

Kas see tähendab, et ka Eestisse tuuakse juurde seadmeid ja vahendeid, millega saame ka väiksemaid droone oma õhuruumi piiril jälgida?

Töö käib. Detailidesse veel ei lasku, aga me ise toimetame ja peame toimetama palju kiiremini, et seda kindlustunnet siin tekitada.

Kas kogu see reaktsioon tähendab, et NATO on tulevikuks ukse avanud ja hakatakse jõulisemalt sekkuma droonidesse, mis tulevad üle piiri? Kuigi me nägime Rumeenias, et droon sai umbes 50 minutit ringi liikuda ja rumeenlased ei tulistanud seda alla.

On üksikuid vahejuhtumeid olnud ka varem. Selle nädala reaktsioon, kus droonid lasti alla NATO poolt, sest hollandlased, kes oma F35 hävitajatega jahti pidasid, olid ju NATO poolt sinna läkitatud. See on esmakordne. Türgi on küll Vene lennuki isegi alla tulistanud, aga see oli rahvuslik initsiatiiv, et seal NATO liige toimetas, aga mitte NATO organisatsioon.