Poola riigisekretär Marcin Bosacki sõnas 12. septembril ÜRO kohtumisel, et Vene droonide Poola õhuruumi tungimine ei olnud kindlasti viga.

"Selliseid vahejuhtumeid on tulnud ette varemgi, aga seekord me teame, et see on esimene kord pärast Venemaa täiemõõdulise sõja algust Ukrainas 2022. aastal, kui Poola territoriaalset terviklikkust rikutakse tahtlikult enneolematul määral. Me teame ja ma kordan, et me teame, et see ei olnud viga," lausus Bosacki.

Eeskätt oli Bosacki sõnum mõeldud vastusena USA presidendi Donald Trumpi reaktsioonile.

"See võis olla viga. Võis olla viga. Igatahes, ma ei ole õnnelik millegi üle, millel kogu selle olukorraga tegemist on. Loodetavasti leiab see lõpu," sõnas Trump.

Karme avaldusi tegid teisedki Poola poliitikud.

"Me ei arva, et Venemaa on selle provokatsiooni taga. Me teame seda. Siiski saan ma aru, et nende jaoks, kellele ehk meeldib teatud normaliseerumine, stabiliseerumine, mingisugune Venemaa mõistmise poliitika, on see olukord väga ebamugav. See, mis juhtus Poola taevas 10. septembri ööl, on juhtunud ning on väga raske teha nägu, nagu poleks midagi juhtunud. Ma loodan, et ükski meie liitlastest ei hakka tegema nägu, nagu poleks midagi juhtunud, sest tegelikult juhtus ikka küll," ütles Poola peaminister Donald Tusk.

"Me ei usu 20 veasse ühe öö jooksul. Ühtlasi meenutame, et esimene meie õhuruumi rikkumine toimus vahetult pärast keskööd ja viimase drooni tulistasime alla 6:30. Seega kestis õhulahing seitse tundi. Seitse tundi ei ole viga," sõnas Poola välisminister Radoslaw Sikorski.

Asjade edasise käiguga on Poola diplomaadid ja poliitikud üldiselt rahul. Koostöö Poola lennuväe ja Poolas paiknevate NATO õhuturbeüksuste vahel sujus hästi ning pole nende süü, et üks droon siiski ka elumaja tabas ning Poola piirialade elanike turvatunde ilmselt pikaks ajaks ära rikkus. Ka edasi reageeris NATO kiiresti, algatades kaitseoperatsiooni Eastern Sentry.

"Sõjaline tegevus algab lähipäevil ning kaasatud on mitmesugune sõjatehnika liikmesriikidelt, sealhulgas Taanilt, Prantsusmaalt, Ühendkuningriigilt, Saksamaalt ja teistelt. Peale tavapäraste sõjavõimekuste pruugitakse seekord ka varustust, mis välja töötatud spetsiaalselt praeguste katsumuste ehk droonidega toimetuleku jaoks," lausus NATO peasekretär Mark Rutte.

Nii kõneles NATO peasekretär möödunud reedel, praeguseks on operatsioon tõepoolest juba täiel määral käima läinud ning juhtrolli on selles võtnud Norra.

Olukord on jätkuvalt pingeline, sest Venemaa ja Valgevene jätkavad ühisõppusi Zapad 25. Vastusena sellele on samal ajal käimas suur sõjaväeõppus ka Poolas ning oma õppusega alustas ka Leedu. Poola diplomaadid soovitavad olukorda võtta rahulikult ja mitte paanitseda, sest võib olla kindel, et kui midagi peaks juhtuma, reageerib NATO sellele adekvaatselt, isegi kui täielikku üksmeelt liikmesriikide vahel pole.

Laupäeval rikkus Vene droon aga Rumeenia õhupiiri, millega seoses tõusid õhku ka Poola hävitajad. Juhtum Vene droonidega Poolas on aga tõstatanud tõsise küsimuse kogu Euroopa võimekuses suuremat sorti droonirünnakuga toime tulla.

Vastuseid on pakutud mitmes Euroopa riigis ning ka Brüsseli tasemel, kus Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubas suurendada Vene piiri rahastamist, et sinna saaks rajada ka nn droonimüüri. Eriti entusiastlikult võttis Leyeni avalduse vastu Soome, sest meie põhjanaabritel on juba olemas vajalikud teadmised ja vilumus sellise projekti elluviimiseks. Samas hoiatavad Soome eksperdid, et täielikku kaitset Vene droonide vastu ei paku ka droonimüür.