Euroopa Liidu kliimaministrid pidid algse plaani järgi neljapäevasel kohtumisel kokkuleppima eesmärgi 2040. aastaks süsinikuheidet vähendada 90 protsenti. Peamiselt Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Poola soovil lükati otsustamine edasi. Suurriigid soovisid, et teemat arutataks riigijuhid.

"On täiesti õige ja mõistlik, et kui kaaluda nii tähtsat otsust, millel on järgmise 15 aasta jooksul massiivne struktuurne mõju Euroopa poliitikale, siis seda arutavad enne riigi- ja valitsusjuhid," sõnas Saksa kliimaministeeriumi riigisekretär Jochen Flasbarth.

Euroopa Liidu Nõukogu eesistuajariik Taani lootis kiiremat tempot, kuid ka taanlased tõdesid, et nii on mõistlik.

"Me räägime kliimaseaduse võimaldavatest tingimustest, seega see läheb kaugelt edasi sellest, mida saaks kliimaministrid üksi otsustada. Siin on selge loogika," ütles Taani kliimaminister Lars Aagaard.

"Me toetame Euroopa Komisjoni ja eesistujariiki Taanit eesmärgi seadmisel vähendada heidet 90 protsenti võrreldes aastaga 1990," lisas Flasbarth.

Sakslastel on küll mõned eeltingimused - peamiselt, et nad saaks ise otsustada, kuidas eesmärgini jõuda. Eesti heakskiit on sarnaselt tingimuslik, kuid Eesti rõhutab, et pidevalt tuleb veenduda, et tehnoloogia areng peab sammu ambitsioonikate eesmärkidega.

"Kui nüüd elu toob ootamatusi, mida ta on alati toonud, siis tuleb trajektoori korrigeerida, aga kui me ei sea eesmärke ja trajektoore, siis me ka ei liigu," lausus Eesti energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Eesti on ka praeguse eesmärgi ettepanekuga rahul.

"See on igati Eesti huvides, et need kokkulepped sünniksid ja on ka Eesti enda huvides, et me anname investeerimiskindluse ja selguse, et puhtad tehnoloogiad ja puhas majandus on see, mis tagab tulevikus konkurentsivõime, paremad töökohad ja kõrgema sissetuleku," lisas Sutt.