Allikmaa sõnul saab järgmise aasta eelarvet vaadates pidada võiduks juba seda, et kultuuritöötajate palk keskmiselt seitse protsenti tõuseb, sest see nõudis kultuuriministeeriumilt suurt pingutust. Riigieelarves seletuskirjas välja toodud kultuurieelarve vähenemine järgnevatel aastatel aga ei pruugi päris tõele vastata, ütles ta.

"See, et kultuurivaldkonna eelarve kogu aeg  väheneb, ei vasta päris tõele. Kui vaatame viimaseid aastaid, siis natuke on see kogu aeg tõusnud. Me ei tea veel täpselt, mis hakkab lähiaastatel juhtuma. Mõni on vaadanud võib-olla riigieelarve seletuskirja, kus summad järgmiste aastatega kogu aeg vähenevad, aga minu meelest kultuuriministeeriumi kantsler rääkis lahti, et miks see nii on, et (sealt) on väga palju raha puudu, mis sinna tulevikus juurde tuleb. See ei pruugi üldse nii olla, et kultuuri eelarve järjest ja aasta-aastalt väheneb," lausus Allikmaa.

Küsimusele, et millise sõnumi ikkagi selline prognoos, et rahaeraldis riigieelarvest väheneb, kultuuritöötajatele annab, vastas Allikmaa, et kultuuri rahastus sõltub majanduse käekäigust ning suurt tõusu kultuuri rahastamises tema ei mäleta.

"Ma olen olnud kultuurieelarvete jälgija taasiseseisvumisest aja algusest saadik – ei ole kunagi nii olnud, et on toimunud suur ja hüppeline tõus. Suurema protsendiga tõusud on olnud siis, kui majandus on väga jõudsalt kasvanud. Kui ette mõtleme, kas on oodata hüppelist majanduskasvu või lahedamat olukorda riigieelarves – mina ei julge seda ühelgi moel ennustada. Need inimesed petavad ennast, kes arvavad, et aasta, kahe, kolme pärast läheb oluliselt paremaks," lausus Allikmaa.

"See on trend, mis on olnud kogu aeg, et kultuur on olnud oluliselt kehvema rahastusega kui teised eluvaldkonnad. Miks? Sest teiste eluvaldkondade nõudmised on väga reaalsed, käegakatsutavad. Kultuurivaldkond opereerib emotsionaalsete argumentidega ja väga vähe on ratsionaalseid argumente. Ja vaat see on see probleem," lisas ta.

Teiseks probleemiks on aastatega kordades ja kordades suurenenud toetatavate asutuste hulk, märkis Allikmaa.

"Kui me vaatame kaugemalt Eesti kultuurielu – teatrisaalid on täis, kontserdid on täis. 2000. aastal oli Eestis 15 teatrit. Täna üle 90 teatritrupi. Muuseume (oli) 30. Täna üle 300. Festivale toona oli võib-olla kaks-kolm, täna ligi 50. Ma ei taha öelda, et riikliku rahastamise peaks (osalt) ära võtma, aga nii palju kohustusi, kui on tulnud kultuuriministeeriumile juurde – see on meeletu koormus. Ja võib-olla ka seetõttu on tippkollektiivide tasud täna pisut liiga madalad," lausus Allikmaa.

Üheks põhjuseks, miks taoliste tippkollektiivide, näiteks ERSO muusikute, palgad on jäänud Eesti keskmisest palgast nii kaugele, on omal ajal kehtestatud kultuuritöötaja miinimumpalk, mis on valdkonna palkasid ühtlustanud ja jätnud tippudele vähem raha, lisas ta.

"Ma olen kogu aeg olnud arvamusel, et seda miinimumpalka ei tule fikseerida ja (pigem) vaadata selle pilguga, kus on rohkem tippartiste, tippsoliste. Ja mis kollektiivid on rohkem väljapaistvamad kui mõned teised. Ja ma kuulen juba kõrvus kriitikat, et kes seda otsustab. Aga nii paratamatult on. Kui miinimumpalkade ühetaolist tõstmist poleks kogu aeg olnud, siis võib-olla oleks mõnel kollektiivil täna lahedam olemine," lausus Allikmaa.

Kultuurkapitali enda eelarve järgmisel aastal tõuseb ja teeb seda mitme miljoni euro võrra.

"Selles mõttes projektitoetused saavad kasvada. /.../ Hästi palju räägitakse kultuurkapitalist ja kultuurkapitali rollist, aga kultuurkapital moodustab kogu riigi poolt rahastatavast kultuuri eelarvest ainult 12 protsenti. Ega kultuurkapital kindlasti ei ole see, et kui kultuurkapitali eelarve kasvab, siis hästi palju läheb kultuuris paremaks. Aga – kultuurkapitali ülesanne on vastutada vabakutseliste või mitteriiklike kultuuriasutuste eest. Nendel kindlasti läheb järgmisel aastal pisut paremini kui riigieelarvest raha saavatel kultuuriasutustel," lausus Allikmaa.