Tööl käivate inimeste seas on ühistranspordi kasutamine viimase kümne aasta jooksul langenud. Samas nõuab see riigi rahakassast aina enam miljoneid. Kui viis aastat tagasi kulus maakonnabussidele 43,6 miljonit eurot, siis mullu juba 72 miljonit. Riigikontrolli näeb siin regionaalministeeriumi tegemata tööd

"On aus tunnistada, et ei suudeta maakondlikku ühistransporti pakkuda igasse külasse ja kohta. Selleks tõenäoliselt eelarvelisi võimalusi ei ole, aga see, mida ministeerium peaks keskselt koordineerima, et meil oleks teada vähemalt see miinimum tase, et millistes kohtades ja kuhu peaks igal juhul saama ka maakondliku ühistranspordiga," sõnas riigikontrolli peakontrolör Ines Metssalu-Nurminen.

Peakontrolöri sõnul peab üle riigi kehtima ühtsed standardid. Praegu sõltub maakondlik liinivõrk ühistranspordikeskuste rahalisest võimekusest.

Regionaalministeeriumi ühistranspordi osakonna juhi Andres Ruubase sõnul peab hajaasutuses baasligipääsetavuse tagamiseks ehk tööle ja arsti juurde jõudmiseks olema vähemalt kolm väljumist päevas. Ta ei nõustu riigikontrolli arvamusega, nagu oleks võimalik kehtestada üle riigi ühtsed standardid.

"Mõnel pool, kui me küsime kohapeal inimestelt ja tööandjatelt, öeldakse, et 2-3 leibkonda peaks olema see miinimumpiir, kuhu ühistransport jõuab. Teistes piirkondades öeldakse, et võib-olla see on 50 elanikuga asula või 100 elanikuga asula," lausus Ruubas.

Riigikontroll toob murekohana välja, et ühistranspordiseaduses pole üheselt selge, millist liini (maakonna-, kaugbussi- või omavalitsusliini) peab korraldama ja rahastama riik ning millist omavalitsust. Ministeeriumi kinnitusel on seadusemuudatus plaanis.

"Kui liin on eriotstarbeline, siis ta ongi mõeldud ainult eakate poodi sõidutamiseks või üksnes kooliõpilaste jaoks. Siis meil tekib aga küsimus, kas ta peab olema maakondlikus liinivõrgus, sest meie eesmärk on pakkuda sellist universaalset ühistransporti," selgitas Ruubas.

Sellised eriotstarbelised sõidud võiksid jääda pigem omavalitsuse korraldada. Pärnumaa ühistranspordikeskuse juhi Andrus Kärpuki sõnul peaks riik miinimumtaseme paika panema. Iseküsimus on, kas selle nõude täitmiseks on käigus bussiliin või kasutatakse nõudetransport.

"Ühistranspordikeskused ongi huvitatud sellest, et sõidetakse just neid reise, mis on tõepoolest vajalikud ja siin ei saa panna piiri inimeste arvuga või tulu kilomeetri kohta. Eelkõige ei ole ühistransport majandusvaldkond, vaid on regionaalpoliitiline valdkond ja peab tagama juurdepääsu teenustele," ütles Kärpuk.