EKRE-s toimus eelmise aasta suvel erakonnasisene tüli, mille tulemusena EKRE juhatus viskas erakonnast välja partei kriitikud Henn Põlluaasa, Jaak Valge ja Silver Kuusiku. See tõi kaasa sadade liikmete erakonnast lahkumise. Teiste seas astusid erakonnast välja europarlamendi saadik Jaak Madison ning riigikogu liikmed Ants Frosch ja Alar Laneman.

Helme nentis, et see võis piirkondade kohalikku toimimist mõjutada. "Tõenäoliselt rohkem, kui me ise arvasime. Kindlasti peame tegema nüüd piirkond piirkonna kaupa analüüsi. Organisatsiooni toimimise mõttes me ise oleme küll rahul, et meil kõik töötab, meil on kõik nii-öelda augud ilusti tasa tehtud ja õhkkond on kahtlemata erakonna sees väga hea võrreldes aastatagusega. Aga kui me vaatame piirkondi, kes meil said väga kõvasti pihta, siis tuleb kindlasti võimalust kaaluda, et siin need mõjud eelmise aasta tülist kandusid ka valimistulemusse meie kahjuks. Me ise võib-olla olime optimistlikumad," rääkis Helme.

Üldises plaanis Helme aga masenduseks põhjust ei näe.

"Siin tuleb mitut asja arvestada. Me ei läinud valimistele selle eelhoiakuga, et me igal pool võidame. Vastupidi, see oli ju selge, et nendel valimistel võitu püüab eelkõige Isamaa ja võib-olla mingites piirkondades mõned teised erakonnad," ütles Helme.

Tema sõnul käib poliitika lainetena. "Oli kõrgem laine, nüüd ei ole kõrget lainet,
tuleb jälle kõrgem laine. Need lained on niimoodi, et kui sa suudad tajuda või hästi ära hinnata ühiskondlikud meeleolud ja nende ühiskondlike meeleoludega resoneeruda, siis on laine. Kui sa ei ole sellest aru saanud, siis oled laine põhjas," sõnas ta, lisades, et EKRE siiski põhjas ei ole.

"Kui me võrdleme 2021. aastaga, siis 2021. aastaga võrreldes meil ei olnud sellist lainet. Siis oli erakonna üldine toetus juba mõnda aega olnud kõrgem, kui ta praegu on olnud. Ka siin me olime teadlikud, et kui me suudame säilitada positsioone sellisel kujul, nagu on, on hästi," lisas ta.

"Kolmas asi on see, et me olime väljas ikkagi jälle peaaegu kõikides Eesti omavalitsustes ja peaaegu kõikides Eesti omavalitsustes oleme volikogus ilusti sees. Ja rohkemates kohtades kui 2021. aasta järel toimuvad meil koalitsiooniläbirääkimised praeguse seisuga. Nii et me oma võimubaasi tegelikult kohalikes omavalitsustes laiendame," ütles Helme.

"Peame tõsiselt mõtlema, mida Tallinnas teisiti teha"

Helme sõnul rikkus tuju Tallinna valimistulemus. "Tallinnas me peame tõsiselt mõtlema, mida teistmoodi peame tegema, et Tallinna valijaid paremini kõnetada," sõnas Helme.

"See, miks meil Tallinnas ei läinud hästi, seda me peame analüüsima. Esimesed lihtsad asjad on ju arusaadavad. Kui me võrdleme eelmise korraga kasvõi linnaosapõhiseid esinumbreid, siis eelmisel korral meil oli üleriigiliselt tuntud nimesid rohkem. Ja me ise arvasime, et erakonna bränd veab välja, aga järelikult ei vedanud piisavalt hästi välja. Aga võib-olla ka mingid sõnumid ei olnud nii sätitud, nagu me ise arvasime. Seda kõike tuleb analüüsida veel kindlasti," rääkis Helme.

"Võib-olla mõnel pool olid ootused kõrgemad, aga ma küll mingit masenduspõhjust ei näe. Mis me saame täna ütelda, on see, et meie erakonna tugevus on jätkuvalt maapiirkonnad," ütles Helme veel kokkuvõtteks.

Helme kordas taas, et e-valimised ei ole Eestis ausad.

EKRE sai üle Eesti 48 478 häält, mis tähendab erakondade seas viiendat kohta. Tallinnas jäi EKRE volikogust välja.