Võrdluses nelja aasta taguse ajaga oli üle-Eestilises võrdluses suurim võitja Isamaa, kelle tulemus paranes 10,2 protsendipunkti võrra 18,6 protsendile. Sotsiaaldemokraatide tulemus paranes 4,9 protsendipunkti võrra 9,9 protsendile. Parempoolsed pälvisid esmakordselt valimistel osaledes 4,7 protsendi valijate toetuse.

Keskerakond kaotas võrreldes 2021. aastaga üle Eesti oma toetust 3,3 protsendipunkti võrra 21,1 protsendini. Kaotus on oluliselt väiksem kui analüütikud veel hiljuti prognoosisid.

Reformierakond kaotas suurelt. Nelja aasta taguse ajaga võrreldes vähenes toetus 7,3 protsendipunkti võrra 10 protsendile. Tugev langus tabas ka EKRE-t, mis jäi välja Tallinna linnavolikogust, saades üle 5 protsendipunkti vähem kui neli aastat tagasi ehk 8,2 protsenti häältest. Eesti 200 hävis pea täielikult, kaotades 4,3 protsendipunkti saades üle Eesti vaid 1,7 protsenti häältest.

Peaministri ja Reformierakonna juhi Kristen Michali sõnul on partei vaid üksikute tulemustega rahul, enamikus piirkondades erakond ebaõnnestus.

"Ega see tulemus nüüd hea ei ole. Ma arvan, et see pigem oli signaal valijatelt, et kogu see segadus, mis on tulnud aastate jooksul - maksude kehtestamisega, maksude tühistamisega, erinevad sellised edasi-tagasi otsustamised - mõjus. See sõnum on ikkagi, et igasugust sellist rapsimist ja sihitut visklemist ei tohi olla," lausus Michal.

Erakonna Eesti 200 juhatus ja riigikogu fraktsioon kogunesid esmaspäeva hommikul, et analüüsida valimistel saadud kehva tulemust. Kedagi partei ametitest välja ei vahetata, kuid tunnistati, et erakond vajab selgemat maailmavaadet ja fookust. Eesti 200 esimees Kristina Kallas loetles mitmeid põhjuseid, miks valimistel soovitud häältesaaki ei tulnud.

"Kindlasti läks nihu see, et me Johanna Maria Lehtme juhtumis väga selgelt ja kiiresti seisukohta ei võtnud ja erakonna siseskandaalid ei ilusta mitte kunagi mitte kedagi. Loomulikult on need erakonnasisesed hõõrumised olnud meie jaoks väga valus kogemus. See on meilt ka usaldust maha võtnud. Ma arvan, et meil jäi tegemata ka eelmiste europarlamendi valimiste sügavam analüüs," lausus Kallas.

Alla ootuste esines ka EKRE, mistõttu plaanib erakond riigikogu valimisteks valmistudes muutusi eelkõige Tallinnas. Erakonna esimehe Martin Helme hinnangul on aga e-hääletamine jätkuvalt organiseeritud valimispettus. Halva tulemuse tingis Helme hinnangul ka eelmise aasta suvel lahvatanud erakonnasisene tüli, mis lõppes mitme aktiivse liikme välja viskamisega.

"Me ise arvasime, et me oleme sellest üle saanud. Kui me vaatame oma erakonna toimimist, erakonna organisatsiooni ja struktuuri, siis kõik need augud, mis meil olid tekkinud, olid ilusti ära kaetud, aga midagi on puudu. Võib-olla me ise hindasime, et me oleme sellest rohkem üle saanud, kui tegelikult oli, et seda me peame analüüsima," sõnas Helme.