Euroopa Liit kavatseb suurendada oma volitusi varilaevade pardale minekuks
Euroopa Liit kavatseb suurendada oma volitusi varilaevade pardale minekuks, selgub liikmesriikide välisministrite kohtumiseks valminud dokumendist. Ettepanek pole veel täielikult valmis, kuid mereõiguse ekspertide hinnangul võiks sellega küsida ka intensiivsemate menetlustoimingute lubamist, nagu näiteks meeskonnaliikmete küsitlemine.
Euroopa Liidu plaani järgi soovitakse erinevate lipuriikidega sõlmida kokkuleppeid, mis lubaks minna võimalike varilaevade pardale kontrollide läbi viimiseks. Mereõiguse eksperdi Alexander Loti sõnul on praegu tegu veel ettepanekuga, mille üksikasjad on ähmased.
"Mulle tundub, et see plaan eeskätt hõlmab pardumisõigust. Aga kas see hõlmab ka laeva pardal inspekteerimisõigust, näiteks meeskonnaliikmete küsitlemisõigust, laeva uurimist selleks, et koguda mistahes tõendusteavet?" küsis Lott.
Loti kinnitusel on igasugune pardumine distsiplineeriv, kuid vaatamata sellele võiksid lepingud lubada ka intensiivsemaid menetlustoiminguid. Taolised kokkulepped pole tegelikult midagi uut. Ameeriklased on niimoodi laevadel kontrollinud massihävitusrelvade olemasolu, näiteks 11. septembri terrorirünnakute järel.
Peaminister Kristen Michal ütleb, et Euroopa Liit on siinpuhul ka õige läbirääkija.
"Euroopal on väga suur mõju ka kolmandatele riikidele läbi viisapoliitika, läbi kaubandusabi, läbi kõikide muude reeglite, kus me oleme mõjukad. Ja need on needsamad sõnumid, mis hakkavad riikidele minema, et kuulge, et teie riigilipu all laevad sõidavad, mis Venemaa kütust veavad, sellist varilaevastiku tööd teevad," ütles Michal.
Michali sõnul oleks võimalik järjepideva tööga nii-öelda mugavuslipuriikide ringi väiksemaks tõmmata. Samas ei tähenda see, et varilaevastiku probleem kohe kaob.
"Sellises olukorras tõenäoliselt on ka sellistel varilaevastikku kuuluvatel laevadel kiusatus vahetada lippu mõne nüüdses uues olukorras mugavama lipu vastu, kellel näiteks lipuriigi poolelt ei ole sellist kahepoolset lepingut Euroopa Liiduga ehk siis tõenäoliselt see varilaevastik vähemalt osaliselt selliste arengute tulemusel kolib uute lippude alla," rääkis Alexander Lott.
Seetõttu tuleb varilaevastiku vastu võidelda veel teistegi vahenditega.
Peaministri kinnitusel üritatakse Euroopa Liidus luua ka operatiivset teavitusvõrgustikku, mis võiks lõpuks jõuda NATO tasandini välja.
"Merel ei tohi laeva lippu vahetada, ometi nad vahetavad tee peal lipu ära, võltsivad dokumente jne. Nii et kõige selle arve pidamine on Euroopa Liit ja NATO," ütles Michal.
Samuti on julgeolekueksperdi Rainer Saksa sõnul vaja varilaevastikule kehtestada veelgi tugevamaid sanktsioone, et sel viisil nafta müümine muutuks Venemaa jaoks kallimaks ja ebamugavamaks.
"Kuigi otsitakse uusi kanaleid, üritatakse sanktsioonidest mööda minna, leitakse ka selliseid partnereid, kes on valmis seda tegema, aga tervikuna see kindlasti Venemaa sissetulekuid pärsib ja kahandab," sõnas Saks.
Toimetaja: Aleksander Krjukov







