Tanklate hinnasõda on kaasa toonud käibe kasvu. Statistikaameti andmetel tõusid septembris aastaga mootorikütuste jaemüüjate müügitulu 22 protsenti.

"Sel hetkel kui Leedu suurendas oma diislikütuse aktsiisi aasta alguses, siis Leedu transpordisektori veoautod hakkasid Eestis rohkem tankima ja nüüd septembris oli kütuse hinnasõda. Kui näed odavat hinda, sa ei tea, kui kaua see kestab, siis pigem sa tangid paagi täis. Kui kõik inimesed tangivad paagi täis, kellel on muidu tühi, siis sellest saab päris suure kasvu lühiajaliselt. Ja kuna me ei tea, millal see soodne hind lõppeb, siis on võib-olla loomulik, et inimesed on rohkem tankinud, ka Eestis just selle pärast. Mitte et nad on sõitnud rohkem, aga tankinud rohkem," lausus Luminori panga peaökonomist Lenno Uusküla.

"Selgelt on kartus ja võetakse paagid täis. Mul endalgi tuttavad on öelnud, et kuule võtan paagi täis igaks juhuks, järsku see hinnasõda saab läbi," ütles Terminali juhatuse liige Alan Vaht.

Vaht ei tea, millal hinnasõda läbi saab. "Me oleme seda iga päev ka ise mõelnud," sõnas Vaht.

Tegelikult ei ole kütusemüük kasvanud 22 protsenti. Maksu- ja tolliameti andmetel on tegelik kütusemüügi liitriline kasv kaheksa protsenti. Statistikaamet ütles, et nemad vaatavad tanklate kogukäivet kõigis kaupades ja võrreldes eelmise aastaga on üks ettevõte ennast hulgimüüjast muutnud jaemüüjaks ja seega statistikasse lisandunud. Olukord ei ole nii kaunis, kuigi jah, tanklad kabanossi müügist end ära elatavad.

"Tanklad teenivad lisatulu kaubandusega. Turul on levinud mõte, et kohv on uus must kuld. Kui on ka varem olnud hinnasõdasid või ka nädalase tsükliga on hindu alla tambitud, siis mis seal salata, see on ka põhjus, miks me poode rajame. See on täna väga hea abinõu, et kütuse hinnasõjas kuidagi vastu pidada ja ellu jääda," võttis Vaht teema kokku.