Trump tegi üllatusliku teadaande oma sotsiaalmeediakontol, olles ise Lõuna-Koreas teel kohtuma Hiina liidriga, et pidada läbirääkimisi kahepoolsete kaubandusvaidluste lahendamiseks. Ta ütles postituses, et annab Pentagonile korralduse testida USA tuumaarsenali võrdsetel alustel teiste tuumariikidega.

"Teiste riikide testimisprogrammide tõttu olen andnud sõjaministeeriumile korralduse alustada meie tuumarelvade testimist võrdsetel alustel. See protsess algab kohe," postitas Trump.

Trump lisas oma postituses, et USA-l on rohkem tuumarelvi kui ühelgi teisel riigil ja meenutas, et tema esimesel ametiajal toimus viimati USA tuumaarsenali uuendamine. "Tohutu hävitusjõu tõttu ma VIHKASIN selle tegemist, aga mul polnud valikut! Venemaa on teisel kohal ja Hiina on kaugel kolmandal kohal, aga saab viie aasta jooksul samale tasemele," kirjutas ta, viidates Hiina kiirele arengule sõjanduses ja mis võiks ka selgitada, miks ta katsetusi nõuab.

Esialgu ei ole selge, kas Trump pidas silmas tuumarelvakatsetusi, mida teeb energeetikaministeeriumi Riiklik Tuumaohutusamet, või tuumarelva kandmiseks võimeliste rakettide lennukatsetusi, mille eest vastutab Pentagon.

USA katsetab perioodiliselt relvastamata mandritevahelisi ballistilisi rakette, näiteks Minuteman III, et tagada nende töökindlus.

Trumpi otsus tuumakatsetused taaskäivitada järgneb Hiina kiirele tuumarelvavarude suurendamisele viimastel aastatel ja see tuli vahetult pärast seda, kui Venemaa teatas tuumaenergia jõul liikuvate ja tuumarelva kandmiseks võimelise tiibraketi ning torpeedo edukast katsetusest.

Trump kommenteeris Venemaa samme nädala alguses, öeldes ajakirjanikele, et Venemaa režiimi juht Vladimir Putin peaks rakettide katsetamise asemel töötama Ukraina sõja lõpetamise nimel.

Washingtonis asuva mõttekoja Center for Strategic and International Studies (CSIS) andmetel on Peking oma arsenali suurust viiimase viie aastaga enam kui kahekordistanud – hinnanguliselt 600 tuumarelvani 2025. aastaks võrreldes 300 relvaga 2020. aastal. USA sõjaväeametnike hinnangul on Hiinal 2030. aastaks üle 1000 tuumarelva. CSIS-i teatel avalikustas Hiina septembris toimunud võidupüha paraadil viis uut tuumaraketti, mille kõigi lennukaugus ulatub USA mandriosani.

Putin ütles kolmapäeval, et Venemaa on edukalt katsetanud tuumajõul töötavat supertorpeedot Poseidon, mis sõjaväeanalüütikute sõnul on võimeline rannikualasid hävitama, kutsudes selleks esile ulatuslikke radioaktiivseid merelaineid.

Samal ajal kui Trump on karmistanud oma retoorikat Venemaa suhtes, on Putin avalikult demonstreerinud Venemaa tuumavõimet uue tiibraketi Burevestnik katsetamisega 21. oktoobril ja tuumaõppustega 22. oktoobril.

Augustis ütles Trump, et ta on Putiniga arutanud tuumarelvakontrolli ja soovib, et selles osaleks ka Hiina. Peking vastas, et on ebamõistlik ja ebareaalne paluda Hiinal liituda nende kahe riigi tuumadesarmeerimise läbirääkimistega, kuna Hiina tuumaarsenal on palju väiksem.

Trump rääkis esimest korda oma kavatsusest jätkata jõupingutusi tuumarelvastuse piiramiseks tänavu veebruaris, öeldes, et tahab alustada nii Putini kui ka Xi-ga läbirääkimisi nende arsenali vähendamiseks.

Tuumakatsetused annavad tuumarelva kohta infot

Ameerika Ühendriigid katsetasid tuumarelva viimati 1992. aastal. Katsetused annavad infot selle kohta, mida uus tuumarelv suudab teha – ja kas vanemad relvad ikka veel töötavad.

USA-l on ulatuslik programm oma tuumaarsenali töökindluse tagamiseks tuumakatsetuste arvutisimulatsioonide abil, mis endiste ametnike ja paljude ekspertide sõnul muudavad reaalse katsetamise tarbetuks.

USA tuumalaborid on regulaarselt arsenali usaldusväärsust sertifitseerinud täiustatud simulatsioonide ja katsete põhjal. USA-l võib tuumakatsetuse ettevalmistamine ja läbiviimine võtta kuid, kui selleks käsk antakse.

USA on teinud üle 1000 tuumakatsetuse. Hiina on teinud 45 tuumakatsetust, millest viimane oli 1996. aastal.

Tuumakatsetuste jätkamine võib USA-le isegi ebasoodsalt mõjuda, kuna Ameerikal on olnud palju rohkem tuumakatsetusi kui Hiinal ja seega on tal rohkem andmeid, millele toetuda.

"Ma ei arva, et katsetamine on vajalik USA tuumaarsenali usaldusväärsuse tagamiseks," ütles Gary Samore, kes oli endise presidendi Bill Clintoni riikliku julgeolekunõukogu massihävitusrelvade tippekspert. "See oleks kingitus Venemaale ja Hiinale, kes arendavad uut tüüpi tuumarelvi ja saaksid katsetamise taasalustamisest kasu."

Lisaks tehniliste andmete kogumisele peetaks sellist katsetust Venemaal ja Hiinas USA strateegilise suutlikkuse avalikuks demonstratsiooniks, märkis Reuters.

Suurriigid pole aastakümneid tuumakatsetusi korraldanud

Venemaa ja Hiina ei tee tuumakatsetusi, mida tavapäraselt korraldatakse maa all, kuigi nad katsetavad rakette ja muid kandesüsteeme.

Ainsa riigina viib tuumakatsetusi läbi Põhja-Korea, kuid ka see pole seda teinud alates 2017. aastast.

USA allkirjastas 1996. aastal ulatusliku tuumakatsetuste keelustamise lepingu, mis keelab maa-alused katsetused, kuigi pole seda lepingut ratifitseerinud.

Venemaa ja Hiina on siiski aastakümneid koos USA-ga järginud tuumakatsetuste moratooriumi. 

Ameerika Ühendriigid avasid tuumaajastu 1945. aasta juulis 20-kilotonnise aatomipommi katsetamisega New Mexico osraiigis Alamogordos ning seejärel heitsid nad 1945. aasta augustis Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile aatomipommi, millega lõpetasid Teise maailmasõja, kuna Jaapan otsustas pärast seda alistuda.