Leedu vastab Valgevene õhupallirünnakutele piiri sulgemise ja sanktsioonidega
Leedu nimetas eelmisel nädalal salakaubavedajate õhupalle Vilniuse lennuväljal hübriidrünnakuks. Surve avaldamiseks Valgevenele sulges Leedu piiri naaberriigiga ja tegutseb Euroopa Liidu täiendavate sanktsioonide kehtestamise nimel.
Kümnetel tuhandetel inimestel ei ole Vilniuse lennuväljal maandumine või sealt õhkutõusmine viimastel nädalatel ladusalt läinud, kuna lennujaam on korduvalt oma tegevuse peatanud. Põhjuseks 30 kilomeetri kauguselt Valgevenest teele pandud salasigaretilastiga meteoroloogilised õhupallid. Küsimusi on esialgu rohkem kui vastuseid.
"Muidugi me kardame. Mida tegema peaks, ma ei tea, valitsus peaks mõtlema, mida me tegema peaks," ütles ERR-iga rääkinud Grite.
"See ei häiri mind üldse. Minu arvates on see lihtsalt üks, ma isegi ei tea, kuidas seda ilusasti nimetada, aga lihtsalt üks kontrollimehhanism," leidis Matt.
"Muidugi on see häiriv ja tekitab veidi võbinaid. Mõned inimesed, sealhulgas mina, kes plaanivad jõulupuhkust, ütlevad, et sa ei tea, mida sa saad jõuluvanalt, sa ei tea, kas sa maandud Riias või Vilniuses või ei maandu sa seal," tõdes Mantas.
Salakaubavedajate viis hiigelõhupallidega odavaid sigarette Euroopasse lennutada ei ole Leedu jaoks midagi uut, viimastel nädalatel on aga muutunud õhupalliliikluse muster.
"Varem oli tavaliselt nii, et ühele salakaubaveo päevale järgnes pikk paus, nad kogusid jõudu, et teha seda uuesti. Nüüd me nägime kolm päeva järjest väga intensiivset salakaubavedu õhupallidega. Sellel peab olema põhjus. See on uudne trend ja sellepärast nimetame me seda hübriidrünnakuks," rääkis Leedu riikliku kriisijuhtimiskeskuse juht Vilmantas Vitkauskas.
Leedu armeele on antud korraldus tülikad õhupallid vajadusel alla lasta. See ei ole aga lihtne ülesanne - pallid heljuvad mitme kilomeetri kõrgusel ja kannavad mitmekümnekilogrammiseid koormaid, mis võivad sõna otseses mõttes pähe kukkuda.
"Maailmas kasutatakse õhupallide vastu tavaliselt droone. Väga oluline on määratleda alad, kus on seda turvaline teha. Kui õnnestub kokku panna turvaline ala, me tuvastame palli õigel ajal, meil on piisavalt vahendeid selle neutraliseerimiseks, siis on see tegevus edukas, aga see on keeruline, ma olen sellega nõus," selgitas Vitkauskas.
Esimese vastusammuna pani Leedu kinni piiri Valgevenega. Transiit Kaliningradiga jäi esialgu toimima endisel moel.
"Kahe piiripunkti sulgemisel on juba majanduslik mõju Valgevenele. Ja kui olukord eskaleerub, siis me kaalume ka raudtee piiripunkti sulgemist," ütles Leedu presidendi julgeolekunõunik Deividas Matulionis.
Lisaks õhupallide tagaajamisele soovib Leedu ka Valgevenele survet avaldada, et selline tegevus lõppeks ja ootab selles ka abi partneritelt Euroopa Liidus ja NATO-s.
Leedu välisministri Kestutis Budryse sõnul on Valgevene režiim salakaubaveo instrumentaliseerinud probleemide ja segaduse tekitamiseks samamoodi nagu Valgevene ja Venemaa on seda varem teinud mitmel muul moel.
"Jah, nad on loomingulised. Aga me teame, mida me peame tegema. Me peame vastama, ma töötan praegu poliitilise solidaarsuse leidmise nimel eelkõige Euroopa Liidus, aga ka NATO liitlaste seas, informeerides neid, mis toimub, tegu on uudse tegevuse, uudse ohuga. Ja ma kutsun vastama sellele tegevusele vahenditega, mis meie käsutuses on eelkõige Euroopa Liidus. Need on sanktsioonid," Budrys.
Leedu välisministri sõnul tuleb karmistada sanktsioone Valgevene lennundusele, väetise ja põllumajanduskaupade ärile ning mitmetele teenustele. Samuti ootab ta samme õhukaitse tugevdamiseks.
Küsimusele, kuidas tuleks võtta iga natukese aja tagant ilmnevaid Venemaa ja Valgevene katseid eri riikides ja eri moel segadust külvata, vastas Leedu välisminister Budrys: "Nad nihutavad piire ja tahavad panna meid mingeid asju aktsepteerima, nad tahavad, et meie ühiskondades valitseks naabruskonna pärast ärevus. Seda tahavad nad saavutada. Aga iga kord, kui me oleme neist olukordadest tulnud välja tugevama heidutusega, kui nad on millegi tegemise lõpetanud, kui me oleme näidanud oma solidaarsust ja ühtsust ja meelekindlust, oleme me saanud tugevamaks
"Ma ei ütleks, et oht Balti riikidele oleks kuidagi tõusnud, aga testimine on alati võimalik. Me oleme väiksed naaberriigid ja sellepärast peame me alati valjul häälel rääkima ja saatma selge sõnumi nii Venemaale kui ka meie partneritele," rääkis Leedu presidendi julgeolekunõunik Matulionis.
Toimetaja: Mait Ots








