Mamdani võitis endist kuberneri Andrew Cuomot ja vabariiklasest kandidaati Curtis Sliwat, selgus valimiste järel avaldatud esialgsetest andmetest. Mamdani asub nüüd senise linnapea Eric Adamsi kohale, kes loobus septembris tagasivalimiskampaaniast.

Mamdani nimetab end demokraatlikuks sotsialistiks. Ta on 34-aastane osariigi assamblee liige, kellest saab USA suurima linna noorim linnapea enam kui sajandi jooksul. Ta on ka esimene moslem New Yorgi linnapea toolil.

Ta astus üldvalimistele favoriidina pärast 12-punktilist võitu Demokraatliku Partei eelvalimistel selle aasta alguses, kus ta võitis Cuomot, kes otsustas seetõttu kandideerida sõltumatuna.

Mamdani vaateid on nimetatud vasakäärmuslikeks, kuna ta lubab tasuta teenuseid, taskukohast eluaset ja suuremat maksukoormust miljonäridele. Tema valijabaasi moodustavad peamiselt noored ja vasakpoolsed newyorklased, kes elavad suurlinna piirkondades, kus peamine murekoht on kõrged eluasemekulud ja ühistransport.

Mamdanile heidetakse samas ette, et tema ideed on liiga idealistlikud ja kulukad. Mamdani toetajad näevad aga temas vastukaalu vabariiklaste kontrollitud föderaalvalitsusele. 

Mamdani edu üheks põhjuseks võib pidada tema nutikat digikampaaniat, mis keskendus elukalliduse küsimustele, aktiveerides sellega newyorklasi. Samas on ta pälvinud kriitikute, sealhulgas president Donald Trumpi, põlguse.

New Yorgi linnapea valimistulemused on olulised, kuna linn on Ameerika Ühendriikide finantskeskus ja selle juhtide otsused mõjutavad sageli riiklikku poliitilist diskursust, vähemalt kohaliku domineeriva Demokraatliku Partei jaoks.

Demokraadid saavutasid edu ka mujal

Demokraadid saavutasid edu ka mujal USA-s teisipäeval toimunud hääletustel, võites lisaks New Yorgi linnapeavalimistele ka New Jersey ja Virginia kubernerivalimised ning saades California osariigis valijate toetuse kavale jaotada ümber valimisringkonnad, mille eesmärk on aidata demokraate vahevalimistel.

New Jersey kuberneriks sai mõõdukas demokraat

New Jerseys edestas USA demokraadist Kongressi Esindajatekoja liige Mikie Sherrill, kes on sõjaväelise taustaga mõõdukate vaadetega poliitik, vabariiklasest ärimeest ja endist osariigi seadusandjat Jack Ciattarellit valimistel, mis keskendusid elukalliduse küsimustele.

Sherrill valiti esimest korda Kongressi 2018. aasta vahevalimistel president Donald Trumpi esimesel ametiajal.

Virginia sai esimese naissoost kuberneri

Virginias valiti uueks kuberneriks demokraadist endine Esindajatekoja liige, Abigail Spanberger, kellest saab osariigi esimene naissoost kuberner.

Spanberger kutsus üles pragmaatilisusele, lubas kaitsta osariigi märkimisväärset föderaaltöötajate arvu Trumpi administratsiooni sammude eest ning nimetas eluaseme ja tervishoiu kättesaadavust oma esmatähtsateks prioriteetideks.

Spanberger edestas vabariiklaste kandidaati Winsome Earle-Searsi, kes püüdis valimistel meeldida eelkõige oma konservatiivsele toetajaskonnale, seades kahtluse alla Spanbergeri tegevuse.

Californias tehakse valimisringkonnad demokraatide kasuks ümber

California osariigis kiideti hääletusel heaks kongressi valimisringkondade ümberjaotamine, mille eesmärk on aidata demokraate 2026. aasta vahevalimistel.

Demokraadist kuberner Gavin Newsom ja osariigi assamblee algatasid muudatused, mis sisuliselt kaotaks viis vabariiklaste käes olevat valimisringkonda.

Algatus järgnes sellele, kui president Donald Trump julgustas aasta alguses konservatiivset Texase osariiki oma kongressi valimisringkondi ümber korraldama, et anda eelis vabariiklaste kandidaatidele viies demokraatide esindatud ringkonnas. Trumpi samm oli ebatavaline katse säilitada vabariiklaste enamus USA Esindajatekojas, kus praegu jagunevad hääled 219–213.

Kui USA Kongressi ülemkojas senatis on igal osariigil kaks kohta, siis alamkojas ehk Esindajatekojas sõltub kohtade arv osariigi elanike arvust, mis tähendab, et suurima rahvastikuga Californial on seal 52 kohta, suuruselt teisel, Texasel aga 38 kohta. Kõige väiksematel osariikidel on Esindajatekojas ainult üks koht. Osariigi-sisene valimisringkondade ümberkujundamine toimub tavaliselt pärast riiklikku rahvaloendust iga kümne aasta tagant, et kohandada seda rahvastiku muutustega.