Eelmisel nädalal käis Eestis intervjuusid tegemas Istanbuli konventsiooni täitmist hindav GREVIO järelevalvekomitee, kes vaatab konventsiooni iga artikli osas üle, kuidas on Eestil läinud. Lähtudes komitee eelmisest raportist, mis avaldati aastal 2022, on riik läinud aastatel lähisuhtevägivallaga võitlemisel samme seadnud.

MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskuse juht Pille Tsopp-Pagan, kes kuulub ka ise GREVIO komiteesse, ütles, et organisatsioon on kiitnud seda, et Eesti on teinud eri seadusmuudatusi ja muutnud ka tegevusi, et vägivallale reageerimine oleks rohkem koordineeritud.

"Eestil on lähisuhtevägivalla vähendamise tegevuskava, mida iga kahe aasta tagant täiendatakse. Sealsed tegevused on väga konkreetsed, mis on seotud Istanbuli konventsiooni täitmisega, et kuidas lähisuhtevägivallale reageerida ja millised ministeeriumid mida ette võtavad," kirjeldas Tsopp-Pagan.

Kuid GREVIO on olnud Eestile ka kriitikat, ja seda peamiselt kahes suures teemas, mis mõlemad võiksid riigikogulaste võimalikul heakskiidul aga peagi muudetud saada.

Tsopp-Pagana sõnul on GREVIO komitee 2022. aasta raportis öelnud, et Eesti peaks muutma seksuaalvahekorra määratluse nõusolekupõhiseks, nagu on kirjas konventsiooni artiklis number 36. "Seda Eesti ka teeb," sõnas Tsopp-Pagan viidates viimastele arengutele, mille tulemusel saatis valitsus riigikokku eelnõu, kus vägistamist defineeritakse eelkõige nõusoleku puudumise kaudu. Varem või ka ei-mudeli puhul pidi kannatanu tõendama, et ta ütles "ei" või väljendas muul moel aktiivselt vastupanu.

Teise tähtsa teemana heitis komitee Tsopp-Pagana sõnul Eestile ette, ja heidab tema hinnangul kindlasti ka seekord, et viibimiskeeldu antakse Eestis ainult kuni 12 tunniks. Istanbuli konventsioon näeb ette minimaalselt 72-tunnist viibimiskeeldu, kuid näiteks Lätis – kes nüüd plaanib konventsioonist välja astuda – on lubatud vägivallatseja kodust eemaldada kuni kaheksaks päevaks. Saksamaal on kasutusel 10-päevane viibimiskeeld, mille saab politseipatrull politseiseaduse alusel toimepanijale kehtestada.

"Tavaliselt see Eesti 12 tundi tähendab seda, et politsei ütleb vägivaldurile, et sa ei tule siia 12 tunni jooksul, ja siis ta tuleb tagasi, ja ta on vihasem kui enne," kirjeldas Tsopp-Pagan praegust olukorda.

Mis puudutab viibimiskeeldu, siis on korrakaitseseaduse muudatustega kavas viibimiskeelu pikkust suurendada, kuid kuna oktoobris kooskõlastusringil olnud seaduseprojekti lisas siseministeerium esialgu ka paksu verd tekitanud rahvakogunemisi piirava punkti, jõuab see teisele kooskõlastusringile alles lähinädalatel, valitsusse ja riigikokku eelduslikult sel aastal. Jõustuma on planeeritud seadusemuudatus järgmise aasta 1. juulil.

Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et seadusemuudatuse ajend on just 2022. aasta GREGIO raport.

"Kui viibimiskeeld on 72 tundi, siis oleks võimalik ohvritel välja mõelda, mida nad teevad: kas nad lähevad ära, ja kui nad lähevad ära, siis et nad võtaksid kaasa need asjad, mis neil vaja on. Kui nad ei lähe ära, siis nad saaksid anda sisse kiirtaotluse, et saada päris lähenemiskeeld ja sel viisil pikendada oma turvalisust. Tänane 12 tundi ei ole ohvritele turvaline," ütles Tsopp-Pagan.

Eksperdi sõnul on 72 tunni mõte ka see, et politseil oleks võimalik vaadata juhtumit lähemalt, kas seal on midagi sellist, mis tegelikult vajaks edasist kriminaalmenetlust või mitte.

"See vähendaks nii politsei tööd kui ka meie kui ohvrite toetajate ja ka ohvrite enda tööd," sõnas Tsopp-Pagan.

Jah-mudel – ligi kümme aastat tõestamist ja tõendamist poliitikutele

Ka nõusolekuseadusega on Eesti läbinud ajaliselt pika teekonna. Eestiga samal aastal, 2017, ratifitseeris Istanbuli konventsiooni ka Saksamaa, kes oli nõusolekuseaduse jah-mudeli aga juba eelnevalt vastu võtnud. Miks on Eestis see protsess ligi kümme aastat kauem aega võtnud?

"Saksamaa on abistanud naistevastase vägivalla ohvreid alates 1970-ndatest, Eestis oli meie tugikeskuse esimene – avati aastal 2002 – ja tõsisemalt hakkasime riigina paremini ja tõsisemalt sel suunal tööle siis, kui Istanbuli konventsiooni hakati ratifitseerima. Saksamaal on ühiskond rohkem harjunud selle teemaga tegelema. Nad on saanud aru, et mida paremini ja ühtlasemalt reageeritakse vägivallajuhtumitele, seda odavam see lõpuks ühiskonnale tuleb," sõnas Tsopp-Pagan.

"Saksamaal ei olnud jah-mudeli vastuvõtmiseks vaja ilmselt nii palju tõendamist ja tõestamist. Eestis on poliitikud ikkagi väga konservatiivsed. Samuti on juristid ebamõistlikult konservatiivsed. Poliitikud ei taha, et midagi muutuks, sest nii on ju hästi," selgitas ta.

Tsopp-Pagan on seisukohal, et Istanbuli konventsioonist on Eestile olnud palju kasu.

"Jaa, sellest on Eestile olnud palju kasu, ja kui on tagasilöögid, siis pigem sellest, et me ei ole seda korralikult juurutanud. Ja ma ootan uut GREVIO raportit, mis tuleb järgmisel sügisel välja. Väga huvitav on saada teada, milline on meie edu ja millised meie jätkuvad mured," lausus Tsopp-Pagan.

Pakosta: konventsioon tagab koostöö teiste riikidega

Nõusolekuseaduse jah-mudeli riigipoolseks eestkõnelejaks on kujunenud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200), kes ütles, et seadusemuudatus viib küll karistusseadustiku sätted vastavusse Istanbuli konventsiooniga, kuid seda ei tehta ainult sellepärast, et konventsioon nii nõuab, vaid et see on õige asi.

"Nõusolekuseaduse ehk siis karistusseadustiku muutmine niimoodi, et vägistamine on seksuaalsuhe, kus mõlemad pooled pole andnud nõusolekut, on tõesti eelnõuna läbinud kõik kooskõlastusringid, väljatöötamiskavatsused ja on riigikogu laual. Riigikogu õiguskomisjon loodetavasti menetleb selle niimoodi ära, et see on jõustunud ikkagi hiljemalt järgmisel aastal," lausus Pakosta.

Pakosta on seda meelt, et viibimiskeeldu võiks tõesti pikendada, kuid mitte nii palju, kui soovitab Istanbuli konventsioon.

"Seda, et kohtuniku või prokuröri sekkumiseta viibimiskeeldu aega tuleks pikendada, sellega mina olen igati päri. Aga maksimumina võiks ta olla 48 tundi ja seda selle tõttu, et see 48 tundi on meil ka see aeg, kus ilma kohtu loata saab otse süült tabatud kurjategijat kinni pidada. Nii et see võiks olla see mõistlik aeg viibimiskeeluks ka ilma kohtuniku või prokurörita," rääkis Pakosta.

Pakosta selgitas, et kui algatatakse kriminaalasi, on Eestis võimalik määrata ka kuni kolm aastat viibimiskeeldu, juhul kui kohtunik sellise ettepanekuga nõustub.

Siseministeeriumi eelnõu näeb siiski ette maksimaalselt 72 tunni pikkuse viibimiskeelu kehtestamist.

Pakosta sõnul on Istanbuli konventsiooni juures kõige olulisem rahvusvaheline koostöö tüdrukute ja naiste vastu suunatud vägivalla vastu võitlemisel.

"Kõiki muid asju saame siseriiklikult ka teha, aga olles rahvusvahelise koostöö osa, siis näeme, et osa sellest kuritegevusest on ju rahvusvahelise mõõtmega. Näiteks kui räägime naiste suguelundite moonutamisest või sundabieludest, siis need on rahvusvahelise mõõtmega asjad ja kahjuks peame tunnistama, et kõik see, mis toimub digiruumis, alates alasti piltide tahtevastasest levitamisest ja lõpetades küberahistamisega, kipub olema ka piire ületav asi," rääkis Pakosta.

Eelnõudest, mille sisu haakub Istanbuli konventsiooniga, on justiitministeeriumis kavandamisel seaduseprojekt, mis tegeleb küberkiusuga, kuid tagab ka eriti haavatavas olukorras inimeste, kes on hooldekodudes, lastekodudes või muul moel haavatavad, kaitse seksuaalse sisuga rünnakute eest.

Istanbuli konventsioon võeti vastu 79 poolthäälega

Eesti allkirjastas justiitsminister Andres Anvelti isikus Istanbuli konventsiooni aastal 2014 ja ratifitseeris selle 2017. aastal Jüri Ratase valitsuse ajal.

Euroopa Nõukogu tüdrukute- ja naistevastase ning perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon ehk Istanbuli konventsiooni avati allkirjastamiseks välisministrite kohtumisel 10. mail 2011 Istanbulis. Eesti kirjutas konventsioonile alla 37. riigina.

Riigikogu võttis Istanbuli konventsiooni eelnõu vastu 20. septembril 2017, kus selle poolt hääletas 79 rahvasaadikut. Vastu olid konservatiivse rahvaerakonna EKRE kuus saadikut, kes olid seisukohal, et konventsioon eirab traditsioonilisi soorolle.

"Mõnikord joonistub riigikogu saalis erinev maailmavaade nii jõuliselt välja, et õhust jääb puudu. Täna tundsin seda kuulates EKRE esindaja kõnet," kirjeldas toona saalis toimunut saadik Liina Kersna.

President Kersti Kaljulaid kuulutas seaduse veel samal kuul välja. "Naistevastane vägivald pole mingi perekonna siseasi, vaid kriipiv ühiskondlik probleem. Konventsiooniga liitumisega anname selge ja tugeva sõnumi selle kohta, et meie ühiskond ei tolereeri naistevastast vägivalda," ütles Kaljulaid seadust välja kuulutades.

"Tegelikult ei tohiks meie ühiskonnas olla ruumi vägivalla ühelegi vormile. Selle jaoks on vaja möödavaatamiskultuur asendada märkamiskultuuriga ja tõsta üldist teadlikkust, aga lisaks peab seda toetama ka seadusandlus," lisas ta.

Istanbuli konventsiooni ratifitseerimisega kriminaliseeriti samal aastal ahistav jälitamine, naise suguelundite sandistav ümberlõikamine ja sundabielu, lisaks muutus kuriteoks inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmine.

EKRE antipaatia Istanbuli konventsiooni vastu pole lahtunud. EKRE saadikurühm tegi valitsusele tänavu novembris ettepaneku väljuda Läti seimi eeskujul Istanbuli konventsioonist, märkides, et see ei aita naistevastast vägivalda ära hoida.

Läti seimi liikmed hääletasid kolmapäeval ettepaneku poolt jätta Istanbuli konventsioonist väljaastumise eelnõu läbivaatamine järgmisele seimile. Seni on konventsioonist välja astunud vaid Türgi 2021. aastal.