Resolutsiooni poolt hääletas ÜRO Julgeolekunõukogu 13 liiget. Venemaa ja Hiina jäid erapooletuks ning vetoõigust ei kasutanud keegi.

Washington nimetas hääletust ajalooliseks ja konstruktiivseks.

USA president Trump tervitas ka eraldi ÜRO Julgeolekunõukogu toetust tema rahuplaanile. "See viib edasisele rahule kogu maailmas. Hääletus oli tunnustus ja toetus Rahunõukogule, mida juhin mina," kiitis USA riigipea sotsiaalmeedias.

"See läheb ajalukku kui üks suurimaid heakskiite Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ajaloos ja viib edasisele rahule kogu maailmas," kordas Trump.

USA saadik ÜRO-s Mike Waltz ütles, et resolutsioon annab uue kursi Lähis-Idas nii iisraellastele kui ka palestiinlastele ja kõigile piirkonna elanikele.  

Palestiina riiklus jätkuvalt tüliõun

Erinevalt varasematest eelnõudest mainitakse äsja vastu võetud tekstis ka võimalikku tulevast Palestiina riiki.

Viidete lisamine resolutsiooni Palestiina riigi kohta oli hind, mida USA maksis araabia- ja islamimaailma toetuse eest, kellelt oodatakse rahuvalvajaid rahvusvahelistele stabiliseerimisjõududele (ISF), kommenteeris väljaanne The Guardian.

Siiski kordas Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ÜRO hääletuse eel oma valitsuse vankumatut vastuseisu Palestiina riigi loomisele, tekitades küsimusi, kas Iisrael lubab ÜRO mandaadiga ettepanekuid ellu viia.

Resolutsiooni toetajad ütlesid, et see peaks aitama kaotada rahvusvaheliste stabiliseerimisjõudude loomiseni tõkkeid, mis takistavad viia Gazasse rahvusvahelist abi, samuti aitaks täita Iisraeli sõjaväe tagasitõmbumisest tekkinud vaakumi. See toetaks ülesehitustööd ja võimalikku liikumist "Palestiina enesemääramise ja riikluse poole".

Viide Palestiina riiklusele oli kompromisslisand USA esialgsele eelnõule, milles seda ei mainitud. Kuid sõnastus on ebamäärane ja tinglik, lubades vaid seda, et kui Palestiina omavalitsus on ennast reforminud ja Gaza ülesehitamine on käimas, "võivad lõpuks olla tingimused paigas Palestiina enesemääramise ja riikluse usaldusväärseks teeks."

Selline sõnastus ei vastanud kaugeltki araabia- ja islamiriikide ning Euroopa Liidu liikmete kindlale pühendumusele Iisraeli kõrvale Palestiina riigi ülesehitamisel, kuid pärast hääletust istungisaalis peetud kõnedes ütlesid nende riikide esindajad, et nad on valmis leppima kompromissiga, et pikendada praegust vaherahu ja võtta koheseid meetmeid 2,2 miljoni Palestiina toitlustamiseks ja kaitsmiseks Gaza sektoris, vahendas The Guardian.

"Üleminek, mida me täna alustame, tuleb rakendada kooskõlas rahvusvahelise õigusega ning austades Palestiina suveräänsust ja enesemääramisõigust," ütles Ühendkuningriigi asjur James Kariuki.

"Esitasime meie arvates olulised muudatused, et tagada teksti tasakaal ja terviklikkus. Mõned neist ettepanekutest võeti arvesse," ütles Alžeeria saadik Amar Bendjama, rääkides araabia bloki nimel ja selgitades, et see näeb dokumenti kui Palestiina suveräänsuse seemnete külvamist.

"Alžeeria otsustas lõpuks hääletada selle teksti poolt, mille põhieesmärki me toetame, nimelt relvarahu säilitamist ja tingimuste loomist, mis võimaldavad Palestiina rahval kasutada oma mõõtmatuid enesemääramisõigusi ja riiklust."

Bendjama juhtis tähelepanu resolutsiooni lisale, mis tema sõnul käsitleb Palestiina õigusi. "Resolutsioon tuleb läbi lugeda tervikuna. Lisa on selle lahutamatu osa ja kõik osapooled peavad seda täitma," ütles ta. "See kinnitab selgelt, et annekteerimist, okupatsiooni ega sunniviisilist ümberasutamist ei toimu."

Kuigi väidetavalt nõustus Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu Washingtoniga peetud aruteludes vastumeelselt resolutsiooni sõnastusega, loobus ta sellest pärast oma valitsuskoalitsiooni kuuluva paremäärmusliku partei nördimusavaldust. Pühapäeval ütles peaminister, et Iisraeli vastuseis Palestiina riigile ühelgi territooriumil ei ole muutunud.

Rahunõukogu koosseis ja roll ebaselge

Resolutsioon toetab Gazas nn Rahunõukogu loomist, mis oleks piirkonna ajutine valitsusorgan, mida teoreetiliselt juhiks Trump ja mille mandaat kehtib kuni 2027. aasta lõpuni.

See annab liikmesriikidele volituse moodustada ajutised rahvusvahelised stabiliseerimisjõud (ISF), mis teeksid koostööd Iisraeli ja Egiptusega ning väljaõpetatava Palestiina politseiga, et aidata kindlustada piirialasid ja demilitariseerida Gaza sektorit.

Kuid rahunõukogu liikmeskond on siiani ebaselge. Selle juhatus peab andma aru ÜRO-le, kuid see ei ole seotud ÜRO ega Läänekallast valitseva Palestiina Omavalitsuse soovidega. 

Samuti kutsutakse üles looma Palestiina tehnokraatlikku komiteed, mis peaks juhtima Gaza sektori igapäevast juhtimist ja teenuste osutamist, kuid pole kaugeltki selge, kes sellest osa võtaks.  

ISF-i mandaat annab talle volitused Gazas relvastatud rühmitusi, nagu seal valitsev Hamas, desarmeerida ja lammutada, kuid pole kaugeltki selge, et potentsiaalsed vägedesse panustajad oleksid nõus Hamasile vastu astuma. Ükski riik ei ole seni võtnud endale kohustust saata Gazasse rahuvalvajaid.

Hamas teatas kohe, et ÜRO resolutsioon, mis lubab territooriumile paigutada rahvusvahelised väed, ei austa palestiinlaste nõudmisi ja õigusi. "See resolutsioon ei vasta Palestiina rahva poliitilistele ja humanitaarsetele nõudmistele ega õigustele," teatas islamistlik äärmusrühmitus oma avalduses.

Pärast hääletust kordas Hamas, et ta ei kavatse relvadest loobuda, mis võib asetada rühmituse vastamisi resolutsiooniga volitatud rahvusvaheliste jõududega.
"Resolutsioon kehtestab Gaza sektorile rahvusvahelise eestkostemehhanismi, mille meie inimesed ja nende fraktsioonid tagasi lükkavad," ütles Hamas oma avalduses.

Iisraeli riikliku julgeoleku minister Itamar Ben Gvir kutsus esmaspäeval peaminister Benjamin Netanyahut üles vahistama Palestiina Omavalitsuse presidenti Mahmoud Abbasi, kui ÜRO Julgeolekunõukogu hääletab Palestiina riikluse poolt.

"Kui nad kiirendavad selle väljamõeldud riigi tunnustamist ehk kui ÜRO seda tunnustab, siis peate teie, härra peaminister, andma korralduse Palestiina Omavalitsuse kõrgete ametnike ja Mahmoud Abbasi vahistamiseks," ütles Ben Gvir pressikonverentsil Iisraeli parlamendis Knessetis.

Resolutsioon oli haruldane näide koostööst ÜRO-s Gaza küsimuses pärast kaks aastat kestnud diplomaatilist ummikseisu, mis sai alguse Hamasi terrorirünnakust Iisraelile ja Iisraeli vastusest sellele, mille käigus on tapetud vähemalt 71 000 palestiinlast. ÜRO uurimiskomisjon ja inimõigusorganisatsioonid on esitanud Iisraelile süüdistused genotsiidis.