"Nagu mitmed teised NATO liitlased, on ka Eesti viimastel aastatel kogenud, kuidas Venemaa lisab hoogu oma läänevastasele varisõjale," ütles Tsahkna USA Kongressi Helsingi komisjonis tunnistades. Ta tõi näidetena välja kolme Vene hävitaja viibimise Eesti õhuruumis tänavu 19. septembril, Vene sõjalaevade ja hävitajate tegevuse varilaevastiku aluste eskortimisel Läänemerel, GPS häiringud ja piiripoide eemaldamise Narva jõelt, teatas välisministeeriumi pressiteenistus.

"Need juhtumid on osa laiemast mustrist, millega Venemaa on rikkunud NATO liitlaste õhuruumi, korraldanud sabotaaži- ja vandalismiakte, süütamisi, sekkunud valimistesse, korraldanud küberrünnakuid ja väärinfokampaaniaid ning kasutanud migratsioonisurvet," ütles Tsahkna. 

"Venemaa vaenulikkus ei tunne piire. Võib eeldada, et Venemaa hübriidrünnakud vaid sagenevad ja muutuvad aina jultunumaks," sõnas Tsahkna. "Vähe sellest – Venemaa on läbi viimas põhjalikku sõjaväereformi ja hoolimata meeletutest kaotustest Ukrainas jätkab Venemaa sõjavägi kasvamist. Kui Venemaa agressioon Ukrainas lõpeb Venemaale soodsalt, on selle tulemus Venemaa sõjaväe suurendatud kohalolu NATO piiride läheduses."

Tsahkna sõnul on NATO tegutsenud Vene ohule vastu seismisel kindlameelselt, leppides kokku uues kaitsekulutuste sihttasemes ning alustades missioone Ida Vahimees ja Läänemere Vahimees.

"Me ei lase Ukrainal Venemaa agressioonile alistuda ega luba Venemaal ette kirjutada, milline on rahu- ja julgeolekukorraldus Euroopas," ütles Tsahkna. "Iga Venemaa provokatsioon peab saama ka edaspidi vastuseks senisest veelgi kindlameelsemalt tegutseva ja ühte hoidva lääne."

Istungit juhatas Senati relvajõudude komitee ja Helsingi komisjoni esimees Roger Wicker, Eesti välisministriga koos olid kaastunnistajad USA kaitseministeeriumi endine kõrge ametnik Seth G. Jones ja mõttekoja Hudson Institute teadur ja selle Euroopa ja Euraasia keskuse direktor Peter Rough.

Välismaalasi kutsutakse Kongressi istungitele tunnistama harva ja välisminister Tsahkna kutsumine on tõestus sellest, et Eesti vaadet usaldatakse ja soovitakse kuulda, rõhutas välisministeerium.

Washingtonis viibides kohtus välisminister ka Arizona osariigi kongresmeni Paul Gosariga, kellega arutati samuti julgeolekuga seotud küsimusi.

Välisminister esines ka mõttekoja Atlantic Council arutelus regionaalse julgeoleku ja Vene agressiooni teemal, osales mõttekodade German Marshall Fund ja America First Policy Institute korraldatud ümarlaudadel ning kohtus Ukraina suursaadikuga Ameerika Ühendriikides Olha Stefanišõnaga.

Teisipäeval avab Tsahkna New Yorgis piduliku tseremooniaga Eesti teeneka diplomaadi Ernst Jaaksoni nime kandva tänavaosa Ernst Jaakson Way.

New Yorgis toimuvad välisministril kohtumised ka eesti kogukonnaga, samuti ÜRO poliitikaküsimuste asepeasekretäri Guy Bernard Ryderi ning ÜRO asepeasekretäri ja eriesindaja digitaalsete ja uute tehnoloogiate alal Amandeep Gilliga.

Kyiv Post: Tsahkna püüdis karmide sõnumitega Washingtoni poliitilist udu hajutada

Tsahkna kahest esinemisest ülevaate teinud väljaande Kyiv Posti hinnangul oli Eesti välisministri sõnum jahmatav ning selle eesmärgiks võis olla Washingtoni poliitilise eliidi mõttemaailma muutmine.

Eesti kõrgeim diplomaat saabus nädala alguses USA pealinna sõnumiga, mis oli spetsiaalselt loodud Washingtoni poliitilise udu läbistamiseks: Venemaa oht pole lihtsalt reaalne, vaid see ka kasvab NATO idatiival, kus on oodata ulatuslikku sõjalise jõu koondamist, kirjutas Kyiv Post.

Hoiatusega, mille ta edastas nii Kongressis Helsingi Komisjonile kui ka Atlandi Nõukogu mõttekojas, seadis Tsahkna karmi tähtaja: Venemaa sõjamasin, kuigi Ukrainas rängalt kannatanud, naaseb Baltimaade piiridele veelgi suuremate vägede ja sõjavarustusega kui enne täiemahulist sissetungi ja seda kahe kuni kolme aasta või vähema aja jooksul, edastas väljaanne.

Eesti välisministri selline hinnang seab kahtluse alla levinud narratiivi, et Vene sõjaväe jõud on ammendunud. Tsahkna viitas Vene relvajõudude ulatuslikule reformile, mis juba tähendab Venemaa armee isikkoosseisu ja tehnika suuremat koondumist Balti riikide ja Soome piiridele.

Tsahkna näitlikustas 1,3 miljoni elanikuga Eesti olukorda analoogiaga Põhja-Ameerikas: "2016. aastal oli Eesti piirist vaid 25 miili kaugusel umbes 125 000 Vene sõdurit. Selle mõõtkava mõistmiseks  kujutage ette, et Kanadas või Mehhikos on 25 miili kaugusel [USA piirist] umbes 35 miljonit vaenulikku sõdurit."

Kokkuvõttes tõdes Tsahkna, et lääne geopoliitiline hingamisruum on lõppemas ning Putini maksimalistlikud eesmärgid – vallutada Ukraina, domineerida oma lähiümbruses, lõhestada läänt ja tõrjuda USA Euroopast välja – ei ole muutunud ja Ukrainas käiv sõda ei puuduta ainult Kiievit. See on rünnak kogu transatlantilise julgeolekuarhitektuuri vastu," rõhutas Eesti välisminister.

Tsahkna sõnum oli otsene palve Washingtonile loobuda oma ettevaatlikkusest ja argusest ning lõpetada agressori lüüasaamise kartmine. Kell tiksub ja ajaaken võitluseks valmistumiseks sulgub kiiresti, edastas Kyiv Post.