Valga valda on oma elukoha registreerinud 1000 lätlast, keda pole Valka omavalitsuse jaoks justkui olemas. Nad ei kajastu elanike arvus ja Valkasse ei jõua nende maksud. Samas kasutavad nende pered Läti teenuseid edasi ja osa neist ka tegelikult elab Lätis. Kontrollida seda ei saa.

"Pered on ju siin, koolid on siin. Inimeste tulumaks aga laekub Eestile, mis on teile loomulikult hea. Kuid meie eelarves on puudujääk, sest meile ei laeku nendelt inimestelt midagi. Nende arv eelarve koostamisel ei kajastu ja me ei saa taotleda maksuraha," sõnas Valka omavalitsuse volikogu esimees Vents Armands Krauklis.

Osa valkalasi käib küll ka Eesti poole lasteaias või koolis, kuid neid on vähem.

"Erilist arveldamist ei ole. Ainult kunstikooli osas ongi kokkulepe, et Eesti maksab Lätile meie laste eest. Eks see niimoodi ole kujunenud. See pole ka lausmassiline, aga selliseid asju tuleb ühises linnas ikka ette," ütles Valga vallavanem Monika Rogenbaum.

Valka juhid leiavad, et Läti riik peaks kaksiklinnade eripärase olukorra tõttu saamata jäänud raha omavalitsusele hüvitama. Kui suurest summast on jutt, pole võimalik kokku arvutada.

"Oleme kümme aastat Läti valitsustele selgitanud, et neid inimesi tuleks eelarve koostamisel arvestada. Kui see oleks nii, poleks meil praegu rahalisi raskusi. See pole etteheide eestlastele, sest Eestis on kõrgemad palgad kui Lätis ja kogu majandusolukord teine ja see pole ka etteheide neile inimestele. Sellises kaksiklinnas peabki nii olema, et kasutatakse mõlema poole koole ja muud taristut," lausus Krauklis.

Eestiga seonduv moodustab vaid osa Valka rahaliste raskustega seonduvast. Riigi väikseima, 8000 elanikuga Valka omavalitsuse võlad ulatusid septembri lõpuks üle poole miljoni euro. Suurema osa sellest moodustavad maksmata riigimaksud, kuid 150 000 eurot oldi võlgu sooja eest peamiselt Eesti ettevõttele Utilitas. Valka juhid loodavad aasta lõpuks arved ära maksta, kuid järgmine aasta võib osutuda veel keerulisemaks, sest Läti riik ei plaani hüvitada enda seatud täiendavaid kohustusi. Et Valka tulud on väikesed, ei õnnestu kulusid ka endal katta.

"Selge, et mõlemas riigis on oma seadused. Kuid on ju riike, mis on leidnud selliste piirilinnade jaoks targemaid lahendusi. Arvan, et mõlemad pooled peaks istuma laua taha ja otsima praegusega võrreldes teistsugust majandamismudelit," sõnas Läti rahandusminister Arvils Ašeradens.

Senistel Eesti ja Läti juhtide kohtumistel pole piirialade vastastikuse arveldamise üle arutletud.