Miks te ikkagi siis nõustusite olema Isamaa kandidaat Tallinna linnapea ametisse?

See on vastutus. Vastutus seisneb selles, et ma pean Isamaad täna juhtivaks poliitiliseks jõuks, kellel on väga suur vastutus. Vastutus selle üle, et me saaksime siin riigis oma asjad paremini korda. Sealhulgas ka majanduse kasvama.

Oma tegevusega tahan ma olla Isamaa erakonnaga koos vastutav.

Kui kaua need läbirääkimised kestsid ja millal te "jah" ütlesite?

Ega läbirääkimised ei kestnud kaua. Olen teadnud juba paar nädalat, et olen n-ö radaril, räägiti shortlistist. Nädal tagasi tehti pakkumine ja eelneva paari nädala jooksul olin ma suures osas saanud asjad selgeks mõelda. Mul ei olnud siis enam otsustamisaega vaja.

Mida see ikkagi tähendab, et teie kui tulevane linnapea ei olnud koalitsioonilepingu koostamise kõnelustel laua taga?

See on tõsi. Samal ajal ega mul ikkagi on selle viimase nädala jooksul ka väga hea ja detailne ülevaade sellest lepingust, mind on väga hästi sellest briifitud. Tegelikult selle lepingu koostamine käis ju kõigi linnakodanike silme all, praktiliselt igapäevaselt ka informeeriti, missuguste kokkulepeteni jõuti.

Teine oluline asi on see, et ega see leping ei ole nii lõplik dokument, et üks lehekülg lõppeb punktiga ja ongi kõik. See on leping, mis on selles mõttes avatud, et ta ootab nüüd sisustamist linnavalitsuse poolt ja ka elluviimist. See saab olema minu meeskonna töö.

Teatavasti teie aeg – vähemalt nii on varem välja öeldud – on linnapeana kaks aastat, sest koalitsiooni moodustajad valimised võitnud Keskerakond ja Isamaa on kokku leppinud, et esimesel kahel aastal on linnapea ametis Isamaa esitatav kandidaat ja järgmisel kahel aastal juhib linnavalitsust Keskerakonna kandidaat. Mis teie eesmärk kahe aasta jooksul saavutada on?

See tuleneb hästi palju nüüd koalitsioonilepingust. Sellest me räägime juba järgmise nädala esmaspäeval, siis on selle lepingu allakirjutamine ja esitlemine.

Tõepoolest minu fookus on järgneval kahel aastal väga selgelt, ja mitte ainult kahel, vaid esimesed kaks aastat peab andma eeldused järgmiseks kaheks ehk kokku neljaks aastaks, et linn oleks edukas.

Kuidas saab linn olema juhitud? Tahan öelda sellised mõtted siia, et ma soovin olla kõikide tallinlaste linnapea, ma soovin, et igasugu sellist vastandumist ja kasvõi kultuurisõda jääb vähemaks. Me peame rohkemates asjades olema üksmeelel. Linnavalitsus, tema tegevus peab olema juhitud professionaalselt. Ma arvan, et koos Keskerakonnaga on meil väga head eeldused seda teha.

Milline saab olema teie meeskond ja kas te saate selle ise kujundada või antakse meeskond teile ette?

See on nii ja naa. Poliitikas ei ole see ju ühe inimese otsustada. Aga saan vähemalt Isamaa poolel nendes asjades kaasa rääkida ja kõikide abilinnapeakandidaadiks pürgivate inimestega on planeeritud siis kohtuda, läbi rääkida eeloleva nädala jooksul, nii on kokku lepitud.

Millised abilinnapeade kohad kuuluvad Isamaale?

Me teatame sellest hiljem.

Kas te ise astute ka erakonna Isamaa liikmeks?

Tegin seda juba tänasel pressikonverentsil. Siin on väga selge kontrastne joon – siiani olin apoliitiline, enam mitte.

Kas te riigieelarve esimest lugemist riigikogus nägite, ülekannet sellest?

Ma kaldun arvama, et mul ei olnud kannatust seda vaadata, pigem ehk lugesin selle kohta.

Rahandusminister Jürgen Ligi Reformierakonnast väitis seal, et Peeter Raudsepa kriitikat konjunktuuriinstituudi juhina ei maksa ja saa tõsiselt võtta, kuna Raudsepp on teel poliitikasse ja sellepärast ta mustabki valitsust. Kas Jürgen Ligi saab nüüd öelda, et jah, nii oligi, mul oli õigus?

Kui ta seda nii soovib öelda, siis ta võib öelda ka. Mina konjunktuuriinstituuti juhtides ja majandusasju kommenteerides olen rääkinud nendest asjadest, mida on kajastanud meie läbiviidud uuringud. Iga väite kohta, iga fakti kohta on ka olemas selged uuringud. Sealhulgas ka niisuguste asjade kohta, missuguseks on hinnanud ettevõtjad meie valitsuse majanduspoliitika usaldusväärsust näiteks.

Kas te riigikogu valimistel Isamaa nimekirjas ka kandideerite aastal 2027?

Jah, täna ma ka seda kinnitasin, et presidendivalimised jätan vahele, aga sealt edasi osalen kõikidel valimistel.

Kas see siis tähendab, et te ei saagi olla kaks aastat linnapea, vaid juba aprillis 2027 lähete ära riigikogusse ja tuleb jälle hakata uut linnapead otsima?

Mina fokusseerin enda tegevuse kahele aastale.

Ehk saate öelda, et 2027. aasta aprillis ei lähe riigikogusse, kui selline võimalus peaks avanema, olete ikkagi linnapea lubatud aja lõpuni?

Minu fookus on kahel aastal, tulevik näitab.

Proovime lahti rääkida linnapeana, kuidas te tööle hakkate? See positsioon on teistsugune võrreldes senise praktikaga, kus linnapea on partei juht või tipp-poliitik. Olete justkui siis tegevjuht, kui eraettevõtte paralleeli tuua, kes viib omanike suuniseid ellu ja vajadusel langetades ka otsuseid, mida võib-olla ise ei teeks, aga enamik omanikest ütleb, et nii peab tegema?

No siin tuleb nüüd selgitada, et loomulikult antud kontekstis, kui võrrelda siis eraettevõtlusega, siis siin omanikud on linnakodanikud. Linnakodanikud on andnud mandaadi valimistel kahele erakonnale, Keskerakonnale ja Isamaale, need erakonnad on loonud koalitsiooni, koostanud koalitsioonilepingu, mida me varsti esitleme. Nemad hakkavad linna juhtima.

Minul saab olema mandaat linnapeana ja siinjuures ei ole ma mitte apoliitiline linnapea, mitte linna tegevjuht, vaid ma olen Isamaa erakonda kuuluv poliitik, kes on linnapea.

Toome jälle näiteid seniste linnapeade nimedega. Kõlvarti linnapeaks oleku ajal heideti ette, et Kõlvart otsustas kõik – no sotsid nii väidavad, et Kõlvart linnapeana tegeles mikromanageerimisega, ta nõudis igasugu detailplaneeringuid ka oma lauale, mille otsustamine pidanuks käima ametnike tasandil. Ossinovskile jällegi seevastu teised on ette heitnud sellist liiga lõtva juhtimisstiili, ta ei juhtinud ja see võimaldaski abilinnapeade Pere ja Järvani lõputut kraaklemist, see kõik pidurdas linna arengut, linnapea ei teinud juhtimise tööd. Kuidas hakkavad teie linnapeaks oleku ajal need juhtimisotsused toimima, milline teie stiil saab olema?

Need juhtimisotsused saavad olema konsensuslikud. Nad peavad olema põhjendatud, kalkuleeritud, riskid hinnatud ja kõige kohta peab olema ka tasuvusarvestus. Seda nagu ühelt poolt.

Teisest küljest olen öelnud seda, et ka juba seni tehtud otsused, me ei peaks häbenema üldsegi mitte neid uuesti lahti võtta, uuesti hinnata ja kui me näeme, et need ei vasta eelmistele loetud tingimustele või ei ole sõlmitud häid tavasid silmas pidades, siis tuleb ka neid võib-olla mõni jagu tagasi kutsuda. See on juhtimises täiesti tavapärane asi.

Minu arvates niisugune stiil, kus linnapea on ka pisut selline mikromanageerija nagu väljendatakse, ei ole läbinisti halb. Ma arvan, et linnapeal peabki olema ka linnakodanikuna väga vahetu kogemus ja selge vaade linna asjadesse.

Ja lisaks juht ei saa endale otsustamiseks informatsiooni ette kujutada, ta ei saa lähtuda enda arvamusest, ta ei saa lähtuda, et "ma arvan, et asjad on nii".
Ta ei saa lähtuda kellegi teise võib-olla küsitavatest või tendentslikest hinnangutest. Juht peabki ise looma endale ettekujutuse, mis baseerub tema teadmisel.

Volikogus häältearvust lähtuvalt on jõuõlg ikkagi Keskerakonna käes, kes siis see kõige tähtsam mikromanageerija, kasvõi detailplaneeringute näitel hakkab olema? Kes selle lõpliku otsuse siis ikkagi langetab, kas Mihhail Kõlvart volikogu esimehena – Keskerakonnal on rohkem hääli – või siis teie Isamaa linnapeana?

Otsused tehakse konsensuslikult. Kui vaja, siis vaidleme, aga me ei hakka seda tegema teiste ees avalikult.

Aga kui peaks tekkima sarnane olukord, et üks abilinnapea hakkab avalikult kraaklema teise abilinnapeaga? Praegu lõpetava Jevgeni Ossinovski juhtimise all me seda korduvalt nägime. Kuidas teie käitute, olete ette juba oma juhtimisstiili paika pannud?

Jah, niisugusel asjal ma kohta ei näe. Ma arvan, et meil on Keskerakonnaga koos eeldused väga heaks professionaalseks juhtimiseks ja see stiil ei hakka kuidagi meenutama seda, mida me oleme siin läinud suvel näinud juba.

Mis ikkagi selles Isamaa ja Keskerakonna koostatud koalitsioonilepingus teie jaoks need suuremad väljakutsed, ka konfliktsed või suuremat tähelepanu nõudvad valdkonnad on?

Ma tõin need kolm valdkonda välja ka meie just aset leidnud pressikonverentsil. Loen nad sellises järjekorras, et esiteks on loomulikult majandusküsimused.

Teiseks on oluline linn kui kultuuriruum. Tegemist on Eesti pealinnaga, tegemist on Eesti kultuuriruumiga, mis peab olema mitte ainult kuidagi alles hoitud ja säilitatud, ta peab ka õitsev olema. Siia alla loomulikult käivad küsimused eesti keelest, eestikeelsele õppele üleminekust. Olen seda rääkinud, et Eesti mõtet saab mõelda ja väljendada ainult eesti keeles.

Nii et see eestikeelsele õppele üleminek ei ole niisugune ainult tehniline küsimus, see on väga sisuline küsimus, see määrab väga palju meie kultuuriruumi tuleviku ja see saab aset leidma täies mahus, eranditeta ja tähtajaliselt. Me leiame siia toetusi nii palju, kui vaja on, et see siis ka ellu viia.

Kolmandaks on küsimus meie peredes ja perede toimetulekus. Jah, viimasel ajal on aastatega meie perede toimetulek halvenenud. Nendes kohtades, kus linn saab seda vältida või leevendada, ta peab seda tegema. Me peame hoolt kandma selle eest, et noored sooviksid siin luua pere, siia saaksid kodu rajada ja et me võiksime olla tulevikus ka lasterikkamad.

Ma testin teie peal ikkagi veel ühte juhtimist puudutavat ja ametnikkonda puudutavat küsimust. Me kõik teame, uudistest on korduvalt läbi käinud, kuidas lahkuv Jevgeni Ossinovski juhitud linnavalitsus koondas linnasüsteemist ca 230 linnaametnikku ja seda esitleti kui mitme miljoni ulatuses maksumaksjate vahendite säästmist ja osaliselt ka kui keskerakondlastele tekitatud munitsipaaltöökohtade kaotamist.

Mihhail Kõlvart seevastu kritiseeris seda ja ta nimetas seda aastakümnete jooksul linnavalitsusse ja linnasüsteemi kogutud spetsialistide ebainimlikuks koondamiseks. Milline teie positsioon on, kas tegemist oli siis sadade inimeste ebainimliku koondamisega ja mis siis saab, kas neid tuleb hakata tagasi võtma?

Sellele tuleb hinnang kanda ja teisipidi, kui seda on nüüd nimetatud ka kulude kokkuhoiuks ja tegelikult seda toimunud ei olegi, siis ega selles ei ole ka midagi uut. Meenutame ka seda, et aasta tagasi räägiti ka riigieelarve puhul, et meid ootavad ees, kuidas neid nüüd nimetatigi – jõhkrad kärped.

Aga polnud jõhkratest kärbetest juttugi, tegelikult võis täheldada mõningast kulude kasvu piiramist. Nii et asjad ei ole alati nii, nagu neid nimetatakse ja sellepärast ongi vaja neile sisuliselt pilk heita.

Kas ma sain teist õigesti aru, et teie leiate, et Ossinovski on vassinud, kui ta ütleb, et nende 230 linnaametniku koondamisega hoiti kulusid kokku?

Seda ma veel ei tea. Sellele tuleb hinnang anda.

Te arvudele otsa olete vaadanud või ei ole?

Me jõuame seda teha, kui me võtame ette põhjalikult koalitsioonileppe eelarvepositsioonid ja see leiab aset juba järgmisel nädalal.

Te ütlesite, et teist saab kõigi Tallinna inimeste linnapea siin meie intervjuu alguses ja ka pressikonverentsil rõhutasite seda. Aga ikkagi, kuidas ja mida te vastate, kuidas te otsa vaatate opositsiooni jäävate erakondade valijatele? Kuidas te vaatate otsa nendele inimestele, kellele ikkagi tundub, et lahkuva linnavalitsuse algatatud positiivsed arengud pannakse seisma või keeratakse lausa tagasi, alustades uutest trammiliinidest, rattateede kavandamisest ja nii edasi? Mis on teie sõnum tulevase linnapeana nendele linnakodanikele, kes tunnevad ennast halvasti?

Minu sõnum on see, et me ei peaks nii palju vastanduma, selline vastandumine ei ole mitte ainult linnas, see on kogu meie riigis tervikuna. See leiab aset väga erinevates küsimustes ja sellega on tekitatud vastuolusid ja üles tõmmatud ka palju kurjust.

Ega mulle tegelikult jääb arusaamatuks ka see – linnakodanikuna – et kuidas see on siis nii, et järsku peab vastandama hakkama jalgrattureid ja autojuhte või jalakäijaid ja autojuhte. Meil ei ole tegemist eraldi inimestega, me oleme kõik sarnased inimesed.

Ühe päeva jooksul võin ka mina sõita autoga, sõita trammiga ja käia jalgsi, ma teengi seda. Aga see on täiesti loomulik ja me peame siia kõik ära mahtuma.

Mis puutub olulistesse otsustesse, siis nendes ma juba ütlesin, et ma tahaksin nende taga näha siiski sellist reaalset tegelikku analüüsi ja mitte populismi või sellist entusiasmist kantud hoogu, et otsustame nüüd nii või nii. Rohkem on vaja süvenemist ja analüüse.

Ja täpsemat infot koalitsioonileppe sisu kohta saame siis esmaspäeval.

Saame esmaspäeval.

Kell 11.

Jah.

Ja millal toimub see istung, millal hääletatakse uue linnapea üle Tallinna linnavolikogus?

Plaani kohaselt 8. detsembril.

Ja uut eelarvet Tallinna linn ei saa sel aastal, millal saab?

Nii ruttu kui võimalik, järgmise aasta alguses. Meie hakkame sellega tööle juba algaval nädalal.

Peeter Raudsepp andis intervjuu ka ETV saatele "Ringvaade".