Kokkulepe sisaldab õiguslikult siduvat otsust Venemaa veeldatud maagaasi (LNG) ja torujuhtmete kaudu transporditava gaasi impordi keelamiseks. Täielik keeld Venemaa LNG impordile hakkab kehtima 1. jaanuaril 2027 ja Vene torugaasi impordikeeld sama aasta 30. septembril. Spot-ostud tuleb lõpetada juba varem: enne 17. juunit 2025 sõlmitud lühiajaliste tarnelepingute puhul kohaldatakse Venemaa gaasiimpordi keeldu veeldatud maagaasi suhtes alates 25. aprillist 2026 ja torugaasi suhtes alates 17. juunist 2026.

Erandkorras võivad liikmesriigid seda tähtaega pikendada kuni 31. oktoobrini 2027, kui nende hoidlate täituvus on nõutavast väiksem. Kehtivate lepingute  muutmine on lubatud üksnes kitsalt määratletud tegevuseesmärkidel ning see ei tohi kaasa tuua mahtude või hindade suurenemist, teatas Euroopa Komisjon.

Poliitilise kokkuleppe kohaselt on lisaks juba kehtivale tollikontrolli- ja järelevalveraamistikule lisatud tugevad kaitsemeetmed kõrvalehoidmise vastu. Impordikeelu tõhusat rakendamist toetavad sätted, millega suurendatakse Venemaa gaasi liikumise läbipaistvust, järelevalvet ja jälgitavust EL-i turgudel.

Üleminekuperioodil imporditud Venemaa gaasi puhul tuleb eelloa saamiseks esitada väga üksikasjalik teave, millega tagatakse, et import piirdub varasematel (olemasolevatel) lepingutel põhinevate mahtudega. Mujalt kui Venemaalt pärit gaasi impordi puhul peavad importijad esitama teabe tootjariigi kohta. Tollimaksust vabastatud riigid on eksportijad, kes tarnisid 2024. aastal EL-i kuni viis miljardit kuupmeetrit ja kes on kehtestanud sanktsioonid või kellel puudub taristu gaasi importimiseks.

Parlamendi ja nõukogu kokkulepe loob aluse Euroopa Liidu 57-aastase energiasuhte lõpetamiseks Moskvaga ja sillutab teed Euroopa Komisjoni ettepanekule keelustada ka Vene nafta import, kommenteeris väljaanne EurActiv.com.

"Tänane kokkulepe on ajalooline saavutus Euroopa jaoks, mis näitab, et me ei ole enam kunagi sõltuvad Venemaa gaasist ja sellest väljutakse jäädavalt," ütles Soome rohelisi esindav Euroopa Parlamendi liige Ville Niinistö, kes oli läbirääkimiste kaasjuht.

Niinistö sõnul karmistas parlament oma seisukoha kujundades oluliselt Euroopa Komisjoni esialgset ettepanekut. Võrreldes esialgse ettepanekuga tuuakse impordikeeld varasemaks ning õigusjärelevalve ja karistused muutuvad rangemaks, ütleb Niinistö.

Oktoobri seisuga moodustas Venemaa tarnitud gaas 12 protsenti EL-i gaasi-impordist, mis on suur langus võrreldes 45 protsendiga enne 2022. aastat, kui Venemaa alustas täiemahulist agressioonisõda Ukrainas, kusjuures Ungari, Prantsusmaa ja Belgia ostavad endiselt Venemaa gaasi.

Niinistö sõnul kaotaks Venemaa kavandatava impordikeelu tõttu fossiilkütuste ekspordist saadavat tulu ligikaudu 22 miljardit eurot võrreldes eelmise aastaga.

Triloogil saavutatud poliitilise kokkuleppe tekst tuleb tõlkida kõikidesse EL-i keeltesse ning seejärel peavad Euroopa Parlament ja nõukogu selle ametlikult heaks kiitma. Nõukogus on selleks vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Pärast ametlikku vastuvõtmist avaldatakse tekst Euroopa Liidu Teatajas.